1 Daeth dinistrydd i fyny yn dy erbyn; diogela'r amddiffynfa, gwylia'r ffordd, rhwyma dy wregys, a chasgla dy nerth ynghyd.
1Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu - ta hävitatakse sootuks.
2 Y mae'r ARGLWYDD yn adfer gogoniant Jacob, a gogoniant Israel yr un modd, er i'r anrheithwyr eu difetha a dinoethi eu canghennau.
2Pillutaja tuleb su vastu. Ole valvel! Pea silmas teed! Kinnita vööd! Võta jõud hästi kokku!
3 Y mae tarian ei ryfelwyr yn goch, a'r milwyr mewn ysgarlad, a'i gerbydau yn eu rhengoedd yn fflachio fel t�n, a'r gwu375?r meirch yn prancio.
3Sest Issand taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid ja on hävitanud nende võsud.
4 Rhuthra'r cerbydau trwy'r strydoedd, a gweu trwy'i gilydd yn y mannau agored; fflachiant fel ffaglau, gwibiant fel mellt.
4Tema kangelaste kilbid on punased, sõjamehed ise purpurpunaseis riideis; ta määratud päeval on sõjavankrid otsekui tõrvikute tuli ja ratsud on rahutud.
5 Gelwir y glewion i'r frwydr, baglant hwythau wrth ddod; brysiant at y mur, a pharatoir yr amddiffyn.
5Vankrid kihutavad tänavail, tormavad turgudel sinna ja tänna; need paistavad tõrvikuina, sähvivad otsekui välgud.
6 Agorir llifddorau'r afonydd, ac y mae'r plas mewn dychryn;
6Tema vägevad kutsutakse kokku: nad komistavad teel, nad tõttavad müürile, aga juba on püstitatud kaitsekatus.
7 dygir y frenhines ymaith i gaethglud, a'i morynion yn galaru, yn cwyno fel colomennod ac yn curo dwyfron.
7Jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma.
8 Y mae Ninefe fel llyn a'i ddyfroedd yn diflannu. "Aros! Aros!" meddant, ond nid yw neb yn troi'n �l.
8Kuninganna tõstetakse püsti, võetakse paljaks, viiakse ära. Tema teenijad halavad, häälitsevad nagu tuvid, taovad enestele vastu rinda.
9 Ysbeiliwch yr arian! Ysbeiliwch yr aur! Nid oes terfyn ar y trysor, nac ar y cyfoeth o bethau dymunol.
9Niineve on nagu veetiik, mille veed voolavad ära. 'Pidage! Seiske!' Aga keegi ei pöördu tagasi.
10 Wedi ei hysbeilio, ei hanrheithio a'i dinoethi, pob calon yn toddi, pob glin yn gwegian, y llwynau'n crynu, ac wyneb pawb yn gwelwi!
10Riisuge hõbedat, riisuge kulda! Varandust on otsatult! Võtke enestele kandam kõigist kalleist asjust!
11 Ple mae ffau'r llew ac ogof y llewod ifainc, cynefin y llew a'r llewes, lle triga'r cenawon heb eu tarfu?
11Tühjus, lagedus ja häving! Julgus kaob, põlved võbisevad, kõigis niudeis on värin ja kõik palged õhetavad.
12 Darniodd y llew ddigon i'w genawon, a lladd ar gyfer ei lewesau; llanwodd ei ogofeydd ag ysglyfaeth, a'i loches �'i raib.
12Kus on nüüd lõvide pesapaik ja noorte lõvide söödamaa, kuhu lõvi sai pugeda ja kus viibis lõvikutsikas, ilma et keegi neid oleks peletanud?
13 "Wele fi yn dy erbyn," medd ARGLWYDD y Lluoedd. "Llosgaf dy ffau mewn mwg, ac ysa'r cleddyf dy genawon; torraf ymaith dy ysbail o'r tir, ac ni chlywir mwyach s�n am dy weithredoedd."
13Kus on lõvi, kes murdis oma kutsikate tarviduseks ja kägistas emalõvide jaoks, kes täitis oma urkad saagiga ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?
14Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand, ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab su noored lõvid. Ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl.