¹ Yr oedd y bobl yn cwyno am eu caledi yng nghlyw'r ARGLWYDD, a phan glywodd ef hwy, enynnodd ei lid, a llosgodd t�n yr ARGLWYDD yn eu plith gan ddifa un cwr o'r gwersyll.

¹Aga rahvas nurises ja see oli Issanda kõrvus paha. Kui Issand seda kuulis, siis ta viha süttis põlema: nende keskel süttis Issanda tuli ja põletas leeri äärt.

² Galwodd y bobl ar Moses, a phan wedd�odd ef ar yr ARGLWYDD, fe ddiffoddodd y t�n.

²Siis rahvas kisendas Moosese poole. Mooses palus Issandat ja tuli kustus.

³ Galwodd enw'r lle hwnnw yn Tabera, am i d�n yr ARGLWYDD losgi yn eu plith.

³Sellele paigale pandi nimeks Tabeera, sellepärast et Issanda tuli oli põlenud nende keskel.

⁴ Dechreuodd y lliaws cymysg oedd yn eu mysg chwantu bwyd, ac wylodd pobl Israel eto, a dweud, "Pwy a rydd inni gig i'w fwyta?

⁴Aga segarahval, kes oli nende hulgas, tekkis himu, ja Iisraeli lapsed hakkasid ka jälle nutma ning ütlesid: 'Kes annaks meile liha süüa?

⁵ Yr ydym yn cofio'r pysgod yr oeddem yn eu bwyta yn rhad yn yr Aifft, a'r cucumerau, y melonau, y cennin, y wynwyn a'r garlleg;

⁵Meil on meeles kala, mida me sõime Egiptuses muidu, kurgid, melonid, laugud, sibulad ja küüslaugud.

⁶ ond yn awr, darfu am ein harchwaeth, ac nid oes dim i'w weld ond manna."

⁶Aga nüüd kuivetub meie hing, ei ole enam midagi kõigest sellest. Meie silme ees on ainult see manna!'

⁷ Yr oedd y manna fel had coriander, ac o'r un lliw � grawnwin.

⁷Manna oli nagu koriandri seeme, välimuselt otsekui pedolavaik.

⁸ �i'r bobl o amgylch i'w gasglu, ac wedi iddynt ei falu mewn melinau, ei guro mewn morter, a'i ferwi mewn crochanau, gwnaent deisennau ohono. Yr oedd ei flas fel petai wedi ei bobi ag olew.

⁸Rahvas uitas ringi ja korjas, jahvatas käsikivil või tampis uhmris, keetis potis või valmistas sellest kooke. See maitses nagu õliga küpsetatud maiuspala.

⁹ Pan ddisgynnai'r gwlith ar y gwersyll gyda'r nos byddai'r manna yn disgyn hefyd.

⁹Kui öösel langes kaste leeri peale, siis langes ka manna selle peale.

¹⁰ Clywodd Moses y teuluoedd i gyd yn wylo, pob un yn nrws ei babell; enynnodd llid yr ARGLWYDD yn fawr, a bu'n ddrwg gan Moses.

¹⁰Ja Mooses kuulis rahvast nutvat oma suguvõsade kaupa, igaüks oma telgi ukse ees. Siis Issanda viha süttis väga põlema ja see oli Moosese silmis paha.

¹¹ Yna dywedodd wrth yr ARGLWYDD, "Pam y gwnaethost dro gwael �'th was? Pam na chefais ffafr yn dy olwg, fel dy fod wedi gosod baich yr holl bobl hyn arnaf?

¹¹Ja Mooses ütles Issandale: 'Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?

¹² Ai myfi a feichiogodd ar yr holl bobl hyn? Ai myfi a'u cenhedlodd? Pam y dywedi wrthyf, 'Cluda hwy yn dy fynwes, fel y bydd tadmaeth yn cludo plentyn sugno, a dos � hwy i'r wlad y tyngais y byddwn yn ei rhoi i'w hynafiaid'?

¹²Kas olen mina kogu selle rahva pärast olnud lapseootel või olen mina tema sünnitanud, et sa ütled mulle: Kanna teda süles, nagu hoidja kannab imikut, maale, mille sa vandega tõotasid anda tema vanemaile?

¹³ O ble y caf fi gig i'w roi i'r holl bobl hyn? Y maent yn wylo ac yn dweud wrthyf, 'Rho inni gig i'w fwyta.'

¹³Kus on mul liha anda kogu sellele rahvale? Sest nad nutavad mu ees, öeldes: Anna meile liha süüa!

¹⁴ Ni allaf gario'r holl bobl hyn fy hunan; y mae'r baich yn rhy drwm imi.

¹⁴Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.

¹⁵ Os fel hyn yr wyt am wneud � mi, yna lladd fi yn awr, os wyf i gael ffafr yn dy olwg, rhag i mi weld fy nhrueni."

¹⁵Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!'

¹⁶ Dywedodd yr ARGLWYDD wrth Moses, "Casgla i mi ddeg a thrigain o henuriaid Israel, rhai y gwyddost eu bod yn henuriaid y bobl ac yn swyddogion drostynt, a chymer hwy i babell y cyfarfod, a gwna iddynt sefyll yno gyda thi.

¹⁶Aga Issand ütles Moosesele: 'Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!

¹⁷ Fe ddof finnau i lawr a llefaru wrthyt yno, a chymeraf beth o'r ysbryd sydd arnat ti a'i roi arnynt hwy; byddant hwy gyda thi i gario baich y bobl, rhag iti ei gario dy hunan.

¹⁷Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.

¹⁸ Dywed wrth y bobl, 'Ymgysegrwch erbyn yfory, a chewch fwyta cig; oherwydd yr ydych wedi wylo yng nghlyw'r ARGLWYDD, a dweud, "Pwy a rydd inni gig i'w fwyta? Yr oeddem yn dda ein byd yn yr Aifft." Felly fe rydd yr ARGLWYDD i chwi gig, a chewch fwyta.

¹⁸Aga rahvale ütle: Pühitsege endid homseks, siis te saate liha süüa, sest te olete nutnud Issanda kõrva ees, öeldes: Kes annaks meile liha süüa? Egiptuses oli meil ju hea olla! Issand annab teile nüüd liha süüa.

¹⁹ Byddwch yn ei fwyta nid am un diwrnod, na dau, na phump, na deg, nac ugain,

¹⁹Te ei söö seda mitte üks päev, ka mitte kaks päeva, viis päeva, kümme päeva ega kakskümmend päeva,

²⁰ ond am fis cyfan, nes y bydd yn dod allan o'ch ffroenau, a chwithau'n ei gas�u; oherwydd yr ydych wedi gwrthod yr ARGLWYDD, sydd yn eich plith, trwy wylo yn ei glyw, a dweud, "Pam y daethom allan o'r Aifft?"'"

²⁰vaid terve kuu, kuni see tuleb teil ninast välja ja muutub teile vastikuks, sellepärast et te olete põlanud Issandat, kes on teie keskel, ja olete nutnud ta palge ees, öeldes: Miks tulime siis Egiptusest ära?'

²¹ Ond dywedodd Moses, "Dyma fi yng nghanol chwe chan mil o wu375?r traed, ac eto dywedi, 'Rhof iddynt gig i'w fwyta am fis cyfan!'

²¹Aga Mooses ütles: 'Kuussada tuhat jalameest on seda rahvast, kelle keskel ma olen, ja sina ütled: Ma annan neile liha süüa terveks kuuks!

²² A leddir defaid a gwartheg er mwyn eu digoni? Neu a fydd holl bysgod y m�r, wedi eu casglu ynghyd, yn ddigon ar eu cyfer?"

²²Ons lambaid, kitsi ja veiseid tapmiseks, nõnda et neile jätkuks? Või tuleks neile koguda kõik mere kalad, et neile jätkuks?'

²³ Atebodd yr ARGLWYDD ef, "A yw llaw yr ARGLWYDD yn rhy fyr? Cei weld yn y man a wireddir f'addewid iti ai peidio."

²³Aga Issand vastas Moosesele: 'Kas Issanda käsi on jäänud lühemaks? Nüüd sa saad näha, kas mu sõna sulle tõestub või mitte!'

²⁴ Aeth Moses ymaith a mynegi i'r bobl eiriau'r ARGLWYDD; yna casglodd ddeg a thrigain o henuriaid y bobl a'u gosod o amgylch y babell.

²⁴Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.

²⁵ Daeth yr ARGLWYDD i lawr mewn cwmwl, a llefaru wrtho, a chymerodd yr ARGLWYDD beth o'r ysbryd oedd arno ef a'i roi ar yr henuriaid, y deg a thrigain ohonynt; pan orffwysai'r ysbryd arnynt, byddent yn proffwydo, ond ni wnaent ragor na hynny.

²⁵Siis Issand astus alla pilve sees ja rääkis temaga ning võttis tema peal oleva Vaimu, ja pani nende seitsmekümne mehe peale, kes olid vanemad. Ja kui Vaim oli nende peal, siis nad rääkisid prohveti viisil, aga pärast seda mitte enam.

²⁶ Arhosodd dau o'r dynion yn y gwersyll; eu henwau oedd Eldad a Medad, a gorffwysodd yr ysbryd arnynt hwythau. Yr oeddent hwy ymhlith y rhai a gofrestrwyd, ond am nad oedd-ent wedi mynd allan i'r babell, proffwydasant yn y gwersyll.

²⁶Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.

²⁷ Pan redodd llanc ifanc a mynegi i Moses fod Eldad a Medad yn proffwydo yn y gwersyll,

²⁷Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: 'Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!'

²⁸ dywedodd Josua fab Nun, a fu'n gweini ar Moses o'i ieuenctid, "Moses, f'arglwydd, rhwystra hwy."

²⁸Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: 'Mooses, mu isand, keela neid!'

²⁹ Ond dywedodd Moses wrtho, "Ai o'm hachos i yr wyt yn eiddigeddus? O na byddai holl bobl yr ARGLWYDD yn broffwydi, ac y byddai ef yn rhoi ei ysbryd arnynt!"

²⁹Aga Mooses vastas temale: 'Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!'

³⁰ Yna dychwelodd Moses a henuriaid Israel i'r gwersyll.

³⁰Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.

³¹ Anfonodd yr ARGLWYDD wynt a barodd i soflieir ddod o'r m�r a disgyn o amgylch y gwersyll; yr oeddent tua dau gufydd uwchlaw wyneb y tir, ac yn ymestyn dros bellter o daith diwrnod o bob tu i'r gwersyll.

³¹Siis tõusis tuul Issanda juurest ja ajas mere poolt vutte, paisates need üle leeri, päevateekond siit- ja päevateekond sealtpoolt ümber leeri, ligi kahe küünra kõrguselt üle maapinna.

³² Cododd y bobl, a chasglu'r soflieir trwy gydol y dydd hwnnw, trwy'r nos, a thrwy'r dydd drannoeth nes bod yr un a gasglodd leiaf wedi casglu deg homer; yna rhannwyd hwy ymhlith ei gilydd o amgylch y gwersyll.

³²Ja rahvas võttis kätte kogu selle päeva, kogu öö ja kogu järgmise päeva, ja nad korjasid vutte. Kes korjas pisut, sai viiskümmend vakka, ja nad laotasid need endile kuivama ümber leeri.

³³ Pan oedd y cig rhwng eu dannedd yn barod i'w gnoi, enynnodd llid yr ARGLWYDD yn erbyn y bobl, a thrawodd hwy � phla mawr iawn.

³³Liha oli neil alles hammaste vahel, see ei olnud veel ära söödud, kui Issanda viha süttis põlema rahva vastu ja Issand lõi rahvast väga suure nuhtlusega.

³⁴ Felly galwyd y lle hwnnw yn Cibroth-hattaafa, oherwydd yno y claddwyd y bobl oedd � chwant arnynt.

³⁴Siis pandi sellele paigale nimeks Kibrot-Hattaava, sest sinna maeti rahvas, kes oli olnud himukas.

³⁵ Yna aethant o Cibroth-hattaafa i Haseroth, ac aros yno.

³⁵Kibrot-Hattaavast läks rahvas teele Haserotti; ja nad jäid Haserotti.