1 1 I Ddafydd.0 Ymryson, O ARGLWYDD, yn erbyn y rhai sy'n ymryson � mi, ymladd yn erbyn y rhai sy'n ymladd � mi.
1Taaveti laul. Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!
2 Cydia mewn tarian a bwcled, a chyfod i'm cynorthwyo.
2Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse mulle abiks!
3 Tyn allan y waywffon a'r bicell yn erbyn y rhai sy'n fy erlid; dywed wrthyf, "Myfi yw dy waredigaeth."
3Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: 'Mina olen sinu pääste!'
4 Doed cywilydd a gwarth ar y rhai sy'n ceisio fy mywyd; bydded i'r rhai sy'n darparu drwg i mi droi yn eu holau mewn arswyd.
4Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!
5 Byddant fel us o flaen gwynt, ac angel yr ARGLWYDD ar eu holau.
5Olgu nad kui aganad tuule käes ja Issanda ingel paisaku nad maha!
6 Bydded eu ffordd yn dywyll a llithrig, ac angel yr ARGLWYDD yn eu hymlid.
6Nende tee olgu pime ja libe ja Issanda ingel jälitagu neid!
7 Oherwydd heb achos y maent wedi gosod rhwyd i mi, ac wedi cloddio pwll ar fy nghyfer.
7Sest ilma põhjuseta on nad seadnud mulle oma varjatud võrgud, ilmaasjata on nad augu õõnestanud mu hingele.
8 Doed distryw yn ddiarwybod arnynt, dalier hwy yn y rhwyd a osodwyd ganddynt, a bydded iddynt hwy eu hunain syrthio i'w distryw.
8Hukatus tulgu talle kätte aimamata ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!
9 Ond llawenhaf fi yn yr ARGLWYDD, a gorfoleddu yn ei waredigaeth.
9Aga minu hing ilutsegu Issandas, ta rõõmustugu tema päästest!
10 Bydd fy holl esgyrn yn gweiddi, "Pwy, ARGLWYDD, sydd fel tydi, yn gwaredu'r tlawd rhag un cryfach nag ef, y tlawd a'r anghenus rhag un sy'n ei ysbeilio?"
10Kõik mu luud-liikmed öelgu: 'Issand, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?'
11 Fe gyfyd tystion maleisus i'm holi am bethau nas gwn.
11Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
12 Talant imi ddrwg am dda, a gwneud ymgais am fy mywyd.
12Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.
13 A minnau, pan oeddent hwy yn glaf, oeddwn yn gwisgo sachliain, yn ymddarostwng mewn ympryd, yn plygu pen mewn gweddi,
13Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
14 fel pe dros gyfaill neu frawd imi; yn mynd o amgylch fel un yn galaru am ei fam, wedi fy narostwng ac mewn galar.
14Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.
15 Ond pan gwympais i, yr oeddent hwy yn llawen ac yn tyrru at ei gilydd i'm herbyn � poenydwyr nad oeddwn yn eu hadnabod yn fy enllibio heb arbed.
15Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;
16 Pan gloffais i, yr oeddent yn fy ngwatwar, ac yn ysgyrnygu eu dannedd arnaf.
16nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.
17 O Arglwydd, am ba hyd yr wyt am edrych? Gwared fi rhag eu dinistr, a'm hunig fywyd rhag anffyddwyr.
17Issand, kui kaua sa vaatad seda? Too välja mu hing nende laastamisest, mu ainuke noorte lõvide käest!
18 Yna, diolchaf i ti gerbron y gynulleidfa fawr, a'th foliannu gerbron tyrfa gref.
18Siis ma tänan sind suures koguduses ja kiidan sind hulga rahva seas.
19 Na fydded i'm gelynion twyllodrus lawenychu o'm hachos, nac i'r rhai sy'n fy nghas�u heb achos wincio �'u llygaid.
19Ärgu minust rõõmustugu need, kes põhjuseta on mu vaenlased; ja kes mind asjata vihkavad, ärgu pilgutagu silmi!
20 Oherwydd nid ydynt yn s�n am heddwch; ond yn erbyn rhai tawel y wlad y maent yn cynllwyn dichellion.
20Sest nemad ei räägi, mis rahu toob, vaid mõtlevad petlikke asju nende vastu, kes vaikselt elavad maa peal.
21 Y maent yn agor eu cegau yn f'erbyn ac yn dweud, "Aha, aha, yr ydym wedi gweld �'n llygaid!"
21Nad ajasid suu ammuli mu vastu ja ütlesid: 'Paras, paras! Me näeme oma silmaga!'
22 Gwelaist tithau, ARGLWYDD; paid � thewi; fy Arglwydd, paid � phellhau oddi wrthyf.
22Sina, Issand, näed seda, ära ole vait! Issand, ära ole minust kaugel!
23 Ymysgwyd a deffro i wneud barn � mi, i roi dedfryd ar fy achos, fy Nuw a'm Harglwydd.
23Ärka ja virgu, mu Jumal ja mu Issand, mõistma minule õiglast kohut ja ajama mu riiuasja!
24 Barna fi yn �l dy gyfiawnder, O ARGLWYDD, fy Nuw, ac na fydded iddynt lawenhau o'm hachos.
24Mõista mulle kohut oma õiglust mööda, Issand, mu Jumal! Ära lase neil rõõmutseda minust!
25 Na fydded iddynt ddweud ynddynt eu hunain, "Aha, cawsom ein dymuniad!" Na fydded iddynt ddweud, "Yr ydym wedi ei lyncu."
25Ärgu nad öelgu oma südames: 'Paras! Seda meie hing tahtis!' Ärgu nad öelgu: 'Me oleme ta ära neelanud!'
26 Doed cywilydd, a gwaradwydd hefyd, ar y rhai sy'n llawenhau yn fy adfyd; bydded gwarth ac amarch yn gorchuddio y rhai sy'n ymddyrchafu yn f'erbyn.
26Häbenegu ja kohmetugu ühtlasi need, kes rõõmustavad mu õnnetusest; saagu häbi ja teotus riietuseks neile, kes suurustavad mu vastu!
27 Bydded i'r rhai sy'n dymuno gweld fy nghyfiawnhau orfoleddu a llawenhau; bydded iddynt ddweud yn wastad, "Mawr yw yr ARGLWYDD sy'n dymuno llwyddiant ei was."
27Hõisaku ja rõõmutsegu need, kellel on hea meel minu õigusest, ning öelgu alati: 'Olgu kõrgesti ülistatud Issand, kellele meeldib oma sulase hea käekäik!'
28 Yna, bydd fy nhafod yn cyhoeddi dy gyfiawnder a'th foliant ar hyd y dydd.
28Ja mu keel kõnelgu sinu õiglusest ja kiitku sind päevast päeva!