1 1 I'r Cyfarwyddwr: ar Mahalath. Masc�l. I Ddafydd.0 Dywed yr ynfyd yn ei galon, "Nid oes Duw." Gwn�nt weithredoedd llygredig a ffiaidd; nid oes un a wna ddaioni.
1Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; Taaveti õpetuslaul.
2 Edrychodd yr ARGLWYDD o'r nefoedd ar ddynolryw, i weld a oes rhywun yn gwneud yn ddoeth ac yn ceisio Duw.
2Meeletu ütleb oma südames: 'Jumalat ei ole!' Nad talitavad riivatult ja jõledasti, ei ole kedagi, kes head teeb.
3 Ond y mae pawb ar gyfeiliorn, ac mor llygredig �'i gilydd; nid oes un a wna ddaioni, nac oes, dim un.
3Jumal vaatab taevast inimlaste peale, et näha, kas on mõistlikku, kedagi, kes otsib Jumalat.
4 Oni ddarostyngir y gwneuthurwyr drygioni sy'n llyncu fy mhobl fel llyncu bwyd, ac sydd heb alw ar yr ARGLWYDD?
4Kõik nad on taganenud, üheskoos on nad läinud raisku; ei ole kedagi, kes head teeb, mitte ühtainustki.
5 Yno y byddant mewn dychryn mawr, dychryn na fu ei debyg. Y mae Duw yn gwasgaru esgyrn yr annuwiol; daw cywilydd arnynt am i Dduw eu gwrthod.
5Kas seda siis ei mõista need, kes teevad nurjatust, kes söövad mu rahvast, nagu süüakse leiba? Jumala poole nad ei hüüa.
6 O na dd�i gwaredigaeth i Israel o Seion! Pan adfer yr ARGLWYDD lwyddiant i'w bobl, fe lawenha Jacob, fe orfoledda Israel.
6Seal valdab neid hirm, kus ei ole hirmu põhjust, sest Jumal pillab laiali selle luud, kes seab leeri sinu vastu. Sa saadad nad häbisse, sest Jumal on nad hüljanud.
7Oh, et Iisraelile tuleks pääste Siionist! Kui Jumal oma rahva vangipõlve pöörab, siis hakkab Jaakob ilutsema, Iisrael saab rõõmsaks.