1 C�n y caniadau, eiddo Solomon.
1Saalomoni ilusaim laul.
2 Cusana fi � chusanau dy wefusau, oherwydd y mae dy gariad yn well na gwin,
2'Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!
3 ac arogl dy bersawr yn hyfryd, a'th enw fel persawr wedi ei wasgaru; dyna pam y mae merched yn dy garu.
3Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.
4 Tyn fi ar dy �l, gad inni redeg gyda'n gilydd; cymer fi i'th ystafell, O frenin. Gad inni lawenhau ac ymhyfrydu ynot, a chanmol dy gariad yn fwy na gwin; mor briodol yw iddynt dy garu!
4Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!
5 O ferched Jerwsalem, er fy mod yn dywyll fy lliw fel pebyll Cedar neu lenni pebyll Solomon, yr wyf yn brydferth.
5Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.
6 Peidiwch � rhythu arnaf am fy mod yn dywyll fy lliw, oherwydd i'r haul fy llosgi. Bu meibion fy mam yn gas wrthyf, a gwneud imi wylio'r gwinllannoedd; ond ni wyliais fy ngwinllan fy hun.
6Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.
7 Fy nghariad, dywed wrthyf ymhle'r wyt yn bugeilio'r praidd, ac yn gwneud iddynt orffwys ganol dydd. Pam y byddaf fel un yn crwydro wrth ymyl praidd dy gyfeillion?
7Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?'
8 O ti, y decaf o ferched, os nad wyt yn gwybod, yna dilyn lwybrau'r defaid, a bugeilia dy fynnod gerllaw pebyll y bugeiliaid.
8'Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
9 F'anwylyd, yr wyf yn dy gyffelybu i feirch cerbydau Pharo.
9Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.
10 Mor brydferth yw dy ruddiau rhwng y plethi, a'th wddf gan emau.
10Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.
11 Fe wnawn iti gadwynau aur gydag addurniadau arian.
11Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud.'
12 Pan yw'r brenin ar ei wely, y mae fy nard yn gwasgaru arogl.
12'Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.
13 Y mae fy nghariad fel clwstwr o fyrr yn gorffwys rhwng fy mronnau.
13Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.
14 Y mae fy nghariad fel tusw o flodau henna o winllannoedd En-gedi.
14Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt.'
15 O mor brydferth wyt, f'anwylyd, O mor brydferth, a'th lygaid fel colomennod!
15'Vaata, sa oled ilus, mu kullake, vaata, sa oled ilus! Su silmad on tuvid.'
16 Mor brydferth wyt, fy nghariad, O mor ddymunol! Y mae ein gwely wedi ei orchuddio � dail.
16'Vaata, sa oled ilus, mu kallim, tõesti hurmav! Haljas on isegi meie säng:
17 Y cedrwydd yw trawstiau ein tu375? a'r ffynidwydd yw ei ddistiau.
17meie koja seinteks on seedrid, meie sarikaiks küpressid.'