¹Men engang skal der ikke længer være Mørke i det Land, hvor der nu er Trængsel; i Fortiden bragte han Skændsel over Zebulons og Naftalis Land, Men i Fremtiden bringer han Ære over Vejen langs Søen, Landet hinsides Jordan, Hedningernes Kreds.

¹ Ond ni fydd tywyllwch eto i'r sawl a fu mewn cyfyngder. Yn yr amser gynt bu cam�drin ar wlad Sabulon a gwlad Nafftali, ond ar �l hyn bydd yn anrhydeddu Galilea'r cenhedloedd, ar ffordd y m�r, dros yr Iorddonen.

²Det Folk, som vandrer i Mørke, skal skue så stort et Lys; Lys stråler frem over dem, som bor i Mulmets Land.

² Y bobl oedd yn rhodio mewn tywyllwch a welodd oleuni mawr; y rhai a fu'n byw mewn gwlad o gaddug dudew a gafodd lewyrch golau.

³Du gør Fryden mangfoldig, Glæden stor, de glædes for dit Åsyn, som man glædes i Høst, ret som man jubler, når Bytte deles.

³ Amlheaist orfoledd iddynt, chwanegaist lawenydd; llawenh�nt o'th flaen fel yn adeg y cynhaeaf, ac fel y byddant yn gorfoleddu wrth rannu'r ysbail.

⁴Thi dets tunge Åg og Stokken til dets Ryg, dets Drivers Kæp, har du brudt som på Midjans Dag;

⁴ Oherwydd drylliaist yr iau oedd yn faich iddynt, a'r croesfar oedd ar eu hysgwydd, a'r ffon oedd gan eu gyrrwr, fel yn nydd Midian.

⁵ja, hver en Støvle, der tramper i Striden, og Kappen, der søles i Blod, skal brændes og ende som Luernes Rov.

⁵ Pob esgid ar droed rhyfelwr mewn ysgarmes, a phob dilledyn wedi ei drybaeddu mewn gwaed, fe'u llosgir fel tanwydd.

⁶Thi et Barn er født os, en Søn er os givet, på hans Skulder skal Herredømmet hvile; og hans Navn skal være: Underfuld Rådgiver, Vældig Gud, Evigheds Fader, Fredsfyrste.

⁶ Canys bachgen a aned i ni, mab a roed i ni, a bydd yr awdurdod ar ei ysgwydd. Fe'i gelwir, "Cynghorwr rhyfeddol, Duw cadarn, Tad bythol, Tywysog heddychlon".

⁷Stort bliver Herredømmet, endeløs Freden over Davids Trone og over hans Rige, at det må grundes og fæstnes ved Ret og Retfærd fra nu og til evig Tid. Hærskarers HERREs Nidkærhed gør det.

⁷ Ni bydd diwedd ar gynnydd ei lywodraeth, nac ar ei heddwch i orsedd Dafydd a'i frenhiniaeth, i'w sefydlu'n gadarn � barn a chyfiawnder, o hyn a hyd byth. Bydd s�l ARGLWYDD y Lluoedd yn gwneud hyn.

⁸Et Ord sender Herren mod Jakob, i Israel slår det ned;

⁸ Anfonodd yr ARGLWYDD air yn erbyn Jacob, ac fe ddisgyn ar Israel.

⁹alt Folket får det at kende, Efraim og Samarias Borgere. Thi de siger i Hovmod og Hjertets Stolthed:

⁹ Gostyngir yr holl bobl � Effraim a thrigolion Samaria � sy'n dweud mewn balchder a thraha,

¹⁰"Teglsten faldt, vi bygger med Kvader, Morbærtræer blev fældet, vi får Cedre i Stedet!"

¹⁰ "Syrthiodd y priddfeini, ond fe adeiladwn ni � cherrig nadd; torrwyd y prennau sycamor, ond fe rown ni gedrwydd yn eu lle."

¹¹Da rejser HERREN dets Uvenner mod det og ægger dets Fjender op,

¹¹ Y mae'r ARGLWYDD yn codi gwrthwynebwyr yn eu herbyn; y mae'n cyffroi eu gelynion.

¹²Syrerne forfra, Filisterne bagfra, de æder Israel med opspilet Gab. Men trods alt har hans Vrede ej lagt sig, hans Hånd er fremdeles rakt ud.

¹² Y mae Syriaid o'r dwyrain a Philistiaid o'r gorllewin yn ysu Israel a'u safnau'n agored. Er hynny ni throdd ei lid ef, ac y mae'n dal i estyn allan ei law.

¹³Men til ham, der slår det, vender Folket ej om, de, søger ej Hærskarers HERRE.

¹³ Ond ni throdd y bobl at yr un a'u trawodd, na cheisio ARGLWYDD y Lluoedd;

¹⁴Da hugger HERREN Hoved og Hale af Israel, Palme og Siv på en eneste Dag.

¹⁴ am hynny tyr yr ARGLWYDD ymaith o Israel y pen a'r gynffon, y gangen balmwydd a'r frwynen mewn un dydd;

¹⁵Den ældste og agtede er Hoved, Løgnprofeten er Hale.

¹⁵ yr hynafgwr a'r anrhydeddus yw'r pen, y proffwyd sy'n dysgu celwydd yw'r gynffon.

¹⁶De ledende i dette Folk leder vild, og de, der ledes, opsluges.

¹⁶ Y rhai sy'n arwain y bobl hyn sy'n peri iddynt gyfeiliorni; a'r rhai a arweiniwyd sy'n cael eu drysu.

¹⁷Derfor glædes ej Herren ved dets unge Mænd, har ej Medynk med dets faderløse og Enker. Thi alle er Niddinger og Ugerningsmænd, og hver en Mund taler Dårskab. Men trods alt har hans Vrede ej lagt sig, hans Hånd er fremdeles rakt ud.

¹⁷ Am hynny nid arbed yr ARGLWYDD eu gwu375?r ifainc, ac ni thosturia wrth eu hamddifaid na'u gweddwon. Y mae pob un ohonynt yn annuwiol a drygionus, a phob genau yn traethu ynfydrwydd. Er hynny ni throdd ei lid ef, ac y mae'n dal i estyn allan ei law.

¹⁸Thi Gudløshed brænder som Ild, fortærer Torn og Tidsel, sætter Ild på det tætte Krat, så det hvirvler op i Røg.

¹⁸ Oherwydd y mae drygioni yn llosgi fel t�n, yn ysu'r mieri a'r drain, yn cynnau yn nrysni'r coed, ac yn codi'n golofnau o fwg.

¹⁹Ved Hærskarers HERREs Vrede står Landet i Brand, og Folket bliver som Føde for Ilden; de skåner ikke hverandre.

¹⁹ Gan ddigofaint ARGLWYDD y Lluoedd y mae'r wlad ar d�n; y mae'r bobl fel tanwydd, ac nid arbedant ei gilydd.

²⁰Man snapper til højre og hungrer, æder om sig til venstre og mættes dog ej. Hver æder sin Næstes Kød,

²⁰ Cipia un o'r dde, ond fe newyna; bwyta'r llall o'r chwith, ond nis digonir. Bydd pob un yn bwyta cnawd ei blant �

²¹Manasse Efraim, Efraim Manasse, og de overfalder Juda sammen. Men trods alt har hans Vrede ej lagt sig, hans Hånd er fremdeles rakt ud.

²¹ Manasse Effraim, ac Effraim Manasse, ac ill dau yn erbyn Jwda. Er hynny ni throdd ei lid ef, ac y mae'n dal i estyn allan ei law.