¹Remember, O Jehovah, what is come upon us; consider, and see our reproach.

¹Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!

²Our inheritance is turned to strangers, our houses to aliens.

²Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.

³We are orphans and fatherless, our mothers are as widows.

³Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.

⁴Our water have we to drink for money, our wood cometh unto us for a price.

⁴Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.

⁵Our pursuers are on our necks: we are weary, we have no rest.

⁵Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.

⁶We have given the hand to Egypt, [and] to Asshur, to be satisfied with bread.

⁶Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.

⁷Our fathers have sinned, [and] they are not; and we bear their iniquities.

⁷Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.

⁸Bondmen rule over us: there is no deliverer out of their hand.

⁸Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.

⁹We have to get our bread at the risk of our lives, because of the sword of the wilderness.

⁹Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.

¹⁰Our skin gloweth like an oven, because of the burning heat of the famine.

¹⁰Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.

¹¹They have ravished the women in Zion, the maids in the cities of Judah.

¹¹Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.

¹²Princes were hanged up by their hand; the faces of elders were not honoured.

¹²Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.

¹³The young men have borne the mill, and the youths have stumbled under the wood.

¹³Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.

¹⁴The elders have ceased from the gate, the young men from their music.

¹⁴Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.

¹⁵The joy of our heart hath ceased; our dance is turned into mourning.

¹⁵On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.

¹⁶The crown is fallen from our head: woe unto us, for we have sinned!

¹⁶Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!

¹⁷For this our heart is faint; for these things our eyes have grown dim,

¹⁷Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,

¹⁸Because of the mountain of Zion, which is desolate: foxes walk over it.

¹⁸Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.

¹⁹Thou, Jehovah, dwellest for ever; thy throne is from generation to generation.

¹⁹Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.

²⁰Wherefore dost thou forget us for ever, dost thou forsake us so long time?

²⁰Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?

²¹Turn thou us unto thee, Jehovah, and we shall be turned; renew our days as of old.

²¹Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!

²²Or is it that thou hast utterly rejected us? Wouldest thou be exceeding wroth against us?

²²Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?