1Venenaj musxoj putrigas kaj haladzigas la oleon de parfumisto; pli sxatata ol sagxo kaj honoro ofte estas malgranda malsagxajxo.
1Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
2La koro de sagxulo estas cxe lia dekstra flanko, kaj la koro de malsagxulo cxe lia maldekstra.
2Targa süda hoiab paremale ja albi süda pahemale.
3Kaj ecx en la vojo, laux kiu iras malsagxulo, mankas al li sagxo, kaj al cxiu li diras, ke li estas malsagxulo.
3Teed käieski puudub albil mõistus, ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
4Se atakos vin kolero de reganto, ne forlasu vian lokon, cxar mildeco pardonigas ecx grandajn krimojn.
4Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.
5Ekzistas malbono, kiun mi vidis sub la suno; gxi estas kvazaux eraro, venanta de la reganto:
5Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see,
6senscieco estas metata tre alte, kaj la ricxuloj sidas malalte.
6rumalus pannakse kõrgele kohale, suured ja rikkad aga istuvad madalal.
7Mi vidis sklavojn sur cxevaloj, kaj princojn, irantajn piede, kiel sklavoj.
7Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja vürste käivat maas otsekui sulased.
8Kiu fosas kavon, tiu falos en gxin; kaj kiu detruas muron, tiun mordos serpento.
8Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
9Kiu transmovas sxtonojn, tiu faras al si difekton per strecxo; kaj kiu hakas lignon, tiu sin vundas per gxi.
9Kes kive kangutab, teeb enesele häda, kes puid lõhub, ohustab ennast.
10Se malakrigxis la hakilo, kaj oni ne akrigas la trancxan flankon, oni devas strecxi la fortojn; kaj la cxefajxo estas prepari cxion sagxe.
10Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
11Se mordis la serpento sen kuracparolo, tiam jam ne utilas kuracparolanto.
11Kui madu salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu.
12Vortoj el busxo de sagxulo estas agrablaj, sed la busxo de malsagxulo lin mem pereigas.
12Sõnad targa suust toovad poolehoidu, aga albi neelavad ta oma huuled:
13La komenco de la parolo de lia busxo estas malsagxajxo, kaj la fino de lia parolo estas abomeninda sensencajxo.
13tema kõne algus on alpimine ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus.
14Malsagxulo multe parolas, kvankam homo ne scias, kio estos; kaj kio estos post li? kiu cxi tion diros al li?
14Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda?
15Penado de malsagxuloj lacigas cxiun, kiu ne scias ecx la vojon al la urbo.
15Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne.
16Ve al vi, ho lando, se via regxo estas infano kaj viaj princoj mangxas frue!
16Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul!
17Felicxa vi estas, ho lando, se via regxo estas de nobla deveno kaj viaj princoj mangxas en gxusta tempo, por fortigxi, ne por festeni!
17Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud!
18De mallaboremeco falos la plafono; kaj, se oni mallevas la manojn, tramalsekigxas la domo.
18Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad, ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi.
19Por plezuro oni arangxas festenojn, kaj vino gajigas la vivon, kaj mono respondas por cxio.
19Mõnu pärast valmistatakse rooga, vein teeb elu rõõmsaks, ja raha eest saab kõike.
20Ecx en viaj pensoj ne malbenu la regxon, kaj en via dormocxambro ne malbenu ricxulon; cxar birdo cxiela transportos vian vocxon, kaj flugila estajxo eldiros vian parolon.
20Isegi mõttes ära sajata kuningat, ja oma magamiskambris ära sajata rikast, sest taeva lind viib hääle välja ja tiivuline teatab loost!