1Kanto de suprenirado. Rememoru, ho Eternulo, Davidon kaj cxiujn liajn suferojn;
1Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
2Ke li jxuris al la Eternulo, Kaj donis sanktan promeson al la Potenculo de Jakob:
2kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
3Mi ne eniros en la sxirmejon de mia domo, Mi ne supreniros sur la liton, pretigitan por mi;
3'Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
4Mi ne donos dormon al miaj okuloj, Nek dormeton al miaj palpebroj,
4ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
5GXis mi trovos lokon por la Eternulo, Logxejon por la Potenculo de Jakob.
5kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!'
6Jen ni auxdis, ke gxi estas en Efrata; Ni gxin trovis sur arbara kampo.
6Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
7Ni iru en Lian logxejon, Ni klinigxu antaux la benketo de Liaj piedoj.
7Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
8Levigxu, ho Eternulo, en Vian ripozejon, Vi kaj la kesto de Via potenco.
8Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
9Viaj pastroj vestigxu per justeco, Kaj Viaj fideluloj triumfu.
9Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
10Pro David, Via sklavo, Ne forturnu la vizagxon de Via sanktoleito.
10Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
11La Eternulo jxuris al David veron, kaj Li ne deklinigxos de gxi: Frukton de via ventro Mi sidigos sur via trono;
11Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: 'Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
12Se viaj filoj observos Mian interligon kaj Mian legxon, kiun Mi instruos al ili, Tiam ankaux iliaj filoj eterne sidos sur via trono.
12Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!'
13CXar la Eternulo elektis Cionon, Kaj deziris, ke gxi estu logxejo por Li:
13Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
14CXi tio estas Mia ripozejo por eterne; CXi tie Mi logxos, cxar gxin Mi ekdeziris.
14'See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
15GXian nutrajxon Mi abunde benos, GXiajn malricxulojn Mi satigos per pano.
15Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
16Kaj gxiajn pastrojn Mi vestos per savo; Kaj gxiaj fideluloj gxojos kaj triumfos.
16Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
17Tie Mi elkreskigos kornon al David, Tie Mi arangxos lumilon por Mia sanktoleito.
17Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
18Liajn malamikojn Mi kovros per honto; Sed sur li brilos lia krono.
18Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!'