¹Al la hxorestro. Por korda instrumento. De David. Auxskultu, ho Dio, mian krion; Atentu mian pregxon.

¹Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti laul.

²De la fino de la tero mi vokas al Vi en la malgxojo de mia koro: Sur rokon tro altan por mi suprenkonduku min.

²Kuule, Jumal, mu haledat hüüdmist, pane tähele mu palvet!

³CXar Vi estis mia rifugxejo, Fortika turo kontraux malamiko.

³Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes; sa viisid mind kaljule, mis on minule liiga kõrge.

⁴Lasu min logxi eterne en Via tendo, Havi rifugxon sub la kovro de Viaj flugiloj. Sela.

⁴Sest sina olid mulle varjupaigaks ja tugevaks torniks vaenlaste vastu.

⁵CXar Vi, ho Dio, auxdis miajn promesojn; Vi donis al mi la heredon de tiuj, kiuj timas Vian nomon.

⁵Võiksin ma ometi olla külaline su telgis igavesti, otsida pelgupaika su tiibade all. Sela.

⁶Aldonu tagojn al la tagoj de la regxo, Ke liaj jaroj dauxru multajn generaciojn.

⁶Sest sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi, sa oled minule andnud nende pärandi, kes su nime kardavad.

⁷Li restu eterne antaux Dio; Boneco kaj vero laux Via volo lin gardu.

⁷Lisa päevi kuninga päevadele, tema aastad kestku põlvest põlve!

⁸Tiel mi prikantos Vian nomon eterne, Plenumante miajn promesojn cxiutage.

⁸Tema istugu aujärjel igavesti Jumala ees, sea heldus ja ustavus teda hoidma!

⁹Siis ma mängin alati kiitust sinu nimele, et päevast päeva tasuda, mis ma olen tõotanud.