1Al la hxorestro. Por Jedutun. Psalmo de Asaf. Mia vocxo iras al Dio, kaj mi krias; Mia vocxo iras al Dio, ke Li auxskultu min.
1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
2En la tago de mia suferado mi sercxas mian Sinjoron; En la nokto mia mano estas etendita kaj ne mallevigxas; Mia animo ne volas konsoligxi.
2Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
3Mi rememoras Dion, kaj mi gxemas; Mi meditas, kaj mia spirito malgxojas. Sela.
3Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
4Vi retenas la palpebrojn de miaj okuloj; Mi estas frapita, mi ne povas paroli.
4Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.
5Mi meditas pri la tagoj antikvaj, Pri la jaroj antauxlonge pasintaj.
5Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.
6Mi rememoras en la nokto mian kanton; Mi parolas kun mia koro, Kaj mia spirito esploras.
6Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.
7CXu por eterne mia Sinjoro forpusxis? Kaj cxu Li ne plu favoros?
7Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:
8CXu por eterne cxesigxis Lia boneco? CXu Lia promeso ne plenumigxos por cxiuj generacioj?
8Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
9CXu Dio forgesis indulgi? CXu Li fermis en kolero Sian favorkorecon? Sela.
9Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
10Kaj mi diris:Tio estas mia aflikto, Ke aliigxis la dekstra mano de la Plejaltulo.
10Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.
11Mi rememoros la farojn de la Eternulo; Jes, mi rememoros Viajn antikvajn miraklojn.
11Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
12Mi meditos pri cxiuj Viaj faroj, Kaj pri Viaj agoj mi parolos.
12Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
13Ho Dio, en sankteco estas Via vojo; Kiu estas tiel granda dio, kiel nia Dio?
13ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
14Vi estas tiu Dio, kiu faras miraklojn; Vi montris Vian forton inter la popoloj.
14Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
15Vi liberigis per Via brako Vian popolon, La filojn de Jakob kaj Jozef. Sela.
15Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
16Vidis Vin akvoj, ho Dio, Vidis Vin akvoj, kaj ili ektremis, Kaj abismoj skuigxis.
16sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
17Nubegoj versxis akvon, La cxielo eligis bruon, Kaj Viaj sagoj ekflugis.
17Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
18La vocxo de Via tondro estis en la turnovento, Fulmoj lumigis la mondon; Tremis kaj sxanceligxis la tero.
18Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
19Sur la maro estis Via vojo, Kaj Via irejo sur grandaj akvoj, Sed Viaj pasxosignoj ne estis videblaj.
19Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
20Vi kondukis Vian popolon kiel sxafojn, Per la mano de Moseo kaj Aaron.
20Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
21Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.