1Kanto-psalmo de Asaf. Ho Dio, ne silentu; Ne estu senparola kaj ne restu trankvila, ho Dio!
1Aasafi laul ja lugu.
2CXar jen Viaj malamikoj ekbruis, Kaj Viaj malamantoj levis la kapon.
2Jumal, ära ole nii vait, ära vaiki! Ära jää vagusi, mu Jumal!
3Kontraux Via popolo ili sekrete konspiras, Kaj ili konsiligxas kontraux Viaj gardatoj.
3Sest vaata, su vaenlased möllavad ja su vihkajad ajavad pea püsti.
4Ili diris:Ni iru, kaj ni ekstermu ilin el inter la popoloj, Ke oni ne plu rememoru la nomon de Izrael.
4Sinu rahva vastu nad sepitsevad kavatsusi ja peavad nõu sinu varju all olijate vastu.
5CXar ili unuanime interkonsentis, Ili faris interligon kontraux Vi:
5Nad ütlevad: 'Lähme ja hävitame nad rahvaste seast, nõnda et Iisraeli nimegi ei mäletata enam!'
6La tendoj de Edom kaj la Isxmaelidoj, Moab kaj la Hagaridoj,
6Sest nemad on ühel meelel pidanud nõu ja teinud lepingu sinu vastu:
7Gebal kaj Amon kaj Amalek, La Filisxtoj kun la logxantoj de Tiro;
7Edomi telgid ja Ismaeli, Moabi ja Hagri rahvas,
8Ankaux Asirio aligxis al ili Kaj farigxis helpo al la idoj de Lot. Sela.
8Gebal ja Ammon ja Amalek, Vilistimaa ja Tüürose elanikud.
9Faru al ili, kiel al Midjan, Kiel al Sisera, kiel al Jabin cxe la torento Kisxon,
9Ka Assur on heitnud nende kilda, nad on Loti lastele käsivarreks. Sela.
10Kiuj estis ekstermitaj en En-Dor Kaj farigxis sterko por la tero.
10Tee neile nõnda, nagu sa tegid Midjanile, nagu Siiserale, nagu Jaabinile Kiisoni jõe ääres!
11Agu kun iliaj princoj kiel kun Oreb kaj Zeeb, Kaj kun cxiuj iliaj estroj kiel kun Zebahx kaj Calmuna,
11Nad hävitati Eendoris; nad said sõnnikuks mullale.
12Kiuj diris:Ni ekposedu la logxejon de Dio!
12Tee nende ülemad Oorebi ja Seebi sarnaseks ja kõik nende maavalitsejad Sebahi ja Salmuna taolisteks,
13Ho mia Dio, similigu ilin al turnigxanta polvo, Al pajlrestajxo antaux vento.
13kes ütlesid: 'Me omandame enestele Jumala aasad!'
14Kiel fajro bruligas arbaron, Kaj kiel flamo bruldezertigas montojn,
14Mu Jumal, tee nad ohakakera sarnaseiks, nagu põhk tuule kätte!
15Tiel pelu ilin per Via ventego, Kaj per Via fulmotondro ilin timigu.
15Nõnda nagu tuli põletab metsa ja leek paneb lõõmama mäed,
16Plenigu ilian vizagxon per malhonoro, Por ke ili turnigxu al Via nomo, ho Eternulo.
16nõnda aja neid taga oma marutuulega ja tee neile hirmu oma tuulispeaga!
17Ili estu hontigitaj kaj timigitaj por cxiam, Ili malhonorigxu kaj pereu.
17Täida nende silmad häbistusega, et nad otsiksid sinu nime, Issand!
18Kaj ili eksciu, ke Vi, kies nomo estas ETERNULO, Estas sola Plejaltulo super la tuta tero.
18Häbenegu nad ja ehmugu ikka ja igavesti; jäägu nad häbisse ja mingu hukka
19ning tundku, et sina, Issand, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!