Esperanto

Paite

Proverbs

28

1Malvirtulo kuras, kiam neniu persekutas; Sed virtuloj estas sentimaj kiel leono.
1Mi gilou kuamah delhlouhin a tai: himahleh mi diktat humpinelkai bangin a hangsan hi.
2Kiam lando pekas, gxi havas multe da estroj; Sed se regas homo prudenta kaj kompetenta, li regas longe.
2Gam tatlekna jiakin mi tampi huaiah lalte ahi: himahleh theisiam leh theihna nei mite jiakin huaia gam bel suksau ahi ding hi.
3Homo malricxa, kiu premas malricxulojn, Estas kiel pluvo batanta, sed ne dononta panon.
3Mi taksap hau mi genthei nuaisiah vuahpi ju an nuse lou bang ahi.
4Kiuj forlasis la legxojn, tiuj lauxdas malvirtulon; Sed la observantoj de la legxoj indignas kontraux li.
4Amau dan manghilh ten mi gilou a phat ua: himahleh huchibang dan juite amau tungah a thangpai uhi.
5Malbonaj homoj ne komprenas justecon; Sed la sercxantoj de la Eternulo komprenas cxion.
5Mi hoihlouin vaihawmna a theisiam kei: himahleh amau TOUPA zong ten thil tengteng a theisiam uh.
6Pli bona estas malricxulo, kiu iras en sia senkulpeco, Ol homo, kiu iras malgxustan vojon, kvankam li estas ricxa.
6A lampitea hoihlou mi hau sangin a thutaknaa om mi genthei a hoih jaw hi.
7Kiu observas la legxojn, tiu estas filo prudenta; Sed kunulo de malcxastuloj hontigas sian patron.
7Kuapeuh dan jui tapa pil ahi: himahleh kuapeuh an hai mite toh kithuahin a pa a zumsak hi.
8Kiu pligrandigas sian havon per procentegoj kaj troprofito, Tiu kolektas gxin por kompatanto de malricxuloj.
8Kuapeuh a neih a nou leh a punga tamsakin mi genthei hehpih mi amah dingin a lakhawm hi.
9Kiu forklinas sian orelon de auxdado de instruo, Ties ecx pregxo estas abomenajxo.
9Kuapeuh dan za lou dinga a bil kaihei tuh a thumna nasan kihhuai ahi.
10Kiu forlogas virtulojn al vojo malbona, Tiu mem falos en sian foson; Sed la senkulpuloj heredos bonon.
10Kuapeuh lampi giloua midik lamhaihsak, amah kokhuk mahmah ah amah a ke lut ding hi: himahleh mi hoihkimin gou hoih a luah ding hi.
11Ricxulo estas sagxa en siaj okuloj; Sed sagxa malricxulo lin tute travidas.
11Mi hausa amah ngaihin a pil a; himahleh mi genthei theihsiamna neiin amah a zong khia hi.
12Kiam triumfas virtuloj, estas granda gloro; Sed kiam altigxas malvirtuloj, tiam homoj sin kasxas.
12Mi diktat a vualzoh chiangin, thupina lian a om: himahleh mi gilou a thoh changin, mite a bu uh.
13Kiu kasxas siajn pekojn, tiu ne estos felicxa; Sed kiu ilin konfesas kaj forlasas, tiu estos pardonita.
13Kuapeuh a tatlekna khuk a lohching kei ding: himahleh kuapeuh huaite thuphatawia manghilhin chitna a mu ding uh.
14Bone estas al homo, kiu cxiam timas; Sed kiu havas malmolan koron, tiu falos en malfelicxon.
14Lauthei gige mi a hampha hi: himahleh a lungtang saksak gige siatna ah a ke ding hi.
15Leono krieganta kaj urso avida Estas malvirta reganto super malricxa popolo.
15Humpinelkai humham leh vompi hawk bangin; huaimah bangin mi gentheite tunga vaihawmmi gilou ahi.
16Se reganto estas neprudenta, tiam farigxas multe da maljustajxoj; Sed kiu malamas maljustan profiton, tiu longe vivos.
16Vaihawmmi theisiamna tasam tuh nuaisiahhatmi thupi ahi: himahleh kuapeuh huaihamna huain a nite a sausak ding.
17Homo, kies konscienco estas sxargxita de mortigo, Kuros al foso; kaj oni lin ne haltigu.
17Mi kuapeuh mi himhim sisana dim kokhuk sungah a tai lut ding; kuapeuhin len kei hen.
18Kiu iras en senpekeco, tiu estos savita; Sed kiu iras malgxustan vojon, tiu subite falos.
18Kuapeuh tangtaka om suahtaksakin a om ding: himahleh kuapeuh a lampi tea hoihlou a pukzo ding hi.
19Kiu prilaboras sian teron, tiu havos sate da pano; Sed kiu sercxas vantajxojn, tiu havos plenan malricxecon.
19Kuapeuh a gam leiletin tanghou tampi a nei ding: himahleh kuapeuh mi bangmahlou nung juiin gentheihna kiching a nei ding hi.
20Homon fidelan oni multe benas; Sed kiu rapidas ricxigxi, tiu ne restos sen puno.
20Mi ginomin vualjawlna a hau ding: himahleh kuapeuh hau dinga kintat gawt louhin aomkei ding.
21Konsideri personojn ne estas bone; Pro peco da pano homo pekus.
21Mite deihsaktuam neih ahoih kei: tanghou them jiakin mi a talek ding leng ahi sam kei hi.
22Homo enviema rapidas al ricxeco, Kaj li ne scias, ke malricxeco lin atendas.
22Kuapeuh deihgawl-sumchit hausakna delhin a kinoha, huan a tungah taksapna a hongtung sin chih a theikei.
23Kiu faras riprocxojn al homo, tiu poste trovos pli da danko, Ol tiu, kiu flatas per la lango.
23Kuapeuh mi deihsaknaa salin a leia maitangphathatmi sangin deihsakna tamsem a nungin a mu ding hi.
24Kiu rabas de sia patro kaj patrino, kaj diras:GXi ne estas peko, Tiu estas kamarado de mortigisto.
24Kuapeuh a nu hiam a pa hiam loka, Tatlekna ahi kei, chi; amah mah hihsemi kithuahpih ahi hi.
25Fierulo kauxzas malpacojn; Sed kiu fidas la Eternulon, tiu estos bonstata.
25Kuapeuh lungsim duhgawlin kinakna a tokthou hi: himahleh kuapeuh TOUPAa muanna koih thausakin a om ding hi.
26Kiu fidas sin mem, tiu estas malsagxa; Sed kiu tenas sin prudente, tiu estos savita.
26Kuapeuh amah lungtanga muang mihai ahi: himahleh kuapeuh piltaka om, suahtaksakin a om ding hi.
27Kiu donas al malricxulo, tiu ne havos mankon; Sed kiu kovras siajn okulojn, tiu estas multe malbenata.
27Kuapeuh genthei kianga pia a tasam kei dinga: himahleh kuapeuh a mit selin hamsia tampi a nei ding hi.Mi gilou a thoh chiangin, mite a bu ua: himahleh a manthat chiangun, mi diktat a pung hi.
28Kiam malvirtuloj altigxas, homoj kasxigxas; Sed kiam ili pereas, tiam multigxas virtuloj.
28Mi gilou a thoh chiangin, mite a bu ua: himahleh a manthat chiangun, mi diktat a pung hi.