¹Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:

¹Neuze Jezuz, o komz d'ar bobl ha d'e ziskibien, a lavaras:

²'Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.

²Ar skribed hag ar farizianed a zo azezet war gador Moizez.

³Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!

³Grit eta ha mirit kement a lavaront deoc'h; met na rit ket hervez o oberoù. Rak e lavaront, met ne reont ket.

⁴Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.

⁴Eren a reont bec'hioù pounner ha diaes da zougen, ha o lakaont war divskoaz an dud, met ne fell ket dezho stekiñ outo gant o biz.

⁵Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.

⁵O holl oberoù a reont evit bezañ gwelet gant an dud. Evel-se eo, o deus fulakterioù ledan ha pempilhoù hir ouzh o dilhad;

⁶Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides

⁶karout a reont ar plasoù kentañ er festoù, hag ar c'hadorioù kentañ er sinagogennoù;

⁷ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks.

⁷karout a reont bezañ saludet er marc'hallac'hoù, ha bezañ galvet gant an dud: Mestr, Mestr.

⁸Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!

⁸Met c'hwi, na rit ket ho kervel mestr, rak unan hepken eo ho Mestr, [ar C'hrist,] ha c'hwi holl a zo breudeur.

⁹Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!

⁹Na c'halvit den war an douar ho tad, rak unan hepken eo ho Tad, an hini a zo en neñvoù.

¹⁰Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!

¹⁰Na rit ket ho kervel renerien, rak unan hepken eo ho Rener, ar C'hrist

¹¹Aga suurim teie seast olgu teie teenija!

¹¹An hini brasañ en ho touez a vo ho servijer.

¹²Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.

¹²Rak piv bennak en em uhela a vo izelaet, ha piv bennak en em izela a vo uhelaet.

¹³Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna.

¹³Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma serrit rouantelezh an neñvoù ouzh an dud, n'oc'h ket hoc'h-unan aet e-barzh, hag hoc'h eus c'hoazh harzet da vont e-barzh ar re a garje bezañ aet.

¹⁴[Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seepärast te saate seda rängema kohtuotsuse.]

¹⁴Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma dismantrit tiez an intañvezed, hag e rit evit ar gweled pedennoù hir; abalamour da-se, e viot barnet garvoc'h.

¹⁵Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete.

¹⁵Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Rak redek a rit dre ar mor hag an douar evit ober ur prozelit, ha, pa hoc'h eus e c'hounezet, e rit anezhañ ur mab-ifern div wech gwashoc'h egedoc'h.

¹⁶Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes te ütlete: 'Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi, kes aga iganes vannub templi kulla juures, see on kohustatud vannet täitma.'

¹⁶Gwalleur deoc'h, renerien dall! Lavarout a rit: Mar tou unan bennak dre an templ, se n'eo netra; met mar tou unan bennak dre aour an templ, hennezh a dle derc'hel e gomz.

¹⁷Te rumalad ja sõgedad! Kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb?

¹⁷Tud diskiant ha dall! Pehini eo ar brasañ, an aour, pe an templ a santela an aour-se?

¹⁸Te ütlete: 'Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi, aga kes iganes vannub altaril oleva ohvrianni juures, see on kohustatud vannet täitma.'

¹⁸Lavarout a rit c'hoazh: Mar tou unan bennak dre an aoter, se n'eo netra; met mar tou unan bennak dre ar prof a zo war an aoter, hennezh a dle derc'hel e gomz.

¹⁹Teie sõgedad, kumb siis on suurem, kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb?

¹⁹Tud dall! Pehini eo ar brasañ, ar prof, pe an aoter a santela ar prof-se?

²⁰Niisiis, kes vannub altari juures, see vannub selle ja kõige juures, mis on altaril,

²⁰An neb a dou dre an aoter, a dou dre an aoter ha dre gement a zo warni;

²¹ja kes vannub templi juures, see vannub selle ja tema juures, kes templis elab,

²¹an neb a dou dre an templ, a dou dre an templ ha dre an Hini a chom ennañ;

²²ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala trooni ja troonil istuja juures.

²²hag an neb a dou dre an neñv, a dou dre dron Doue ha dre an Hini a zo azezet warnañ.

²³Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!

²³Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma paeit an deog war ar vent, war an aned, ha war ar c'houmin, hag e lezit a-gostez ar pezh a zo ar muiañ talvoudek el lezenn, ar reizhder, an drugarez hag al lealded. Ar re-se a oa an traoù a dleec'h d'ober, hep koulskoude dilezel ar re all.

²⁴Te sõgedad teejuhid, te kurnate välja küll sääsed, aga kaamelid neelate alla.

²⁴Renerien dall! Silañ a rit ar fubuenn, hag e lonkit ar c'hañval.

²⁵Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te puhastate karika ja liua väljastpoolt, aga seest on need täis riisumist ja aplust!

²⁵Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma naetait diavaez an hanaf hag ar plad, met en diabarzh oc'h leun a laeroñsi hag a zireizhder.

²⁶Sa sõge variser! Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!

²⁶Farizian dall! Naeta da gentañ an diabarzh eus an hanaf hag eus ar plad, evit ma teuio ivez an diavaez da vezañ naet.

²⁷Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!

²⁷Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma'z oc'h heñvel ouzh bezioù gwennet, en em ziskouez kaer en diavaez, hag a zo leun a eskern tud varv hag a bep dic'hlanded en diabarzh.

²⁸Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

²⁸Evel-se c'hwi ivez, en diavaez, en em ziskouez reizh d'an dud, met en diabarzh, oc'h leun a bilpouzerezh hag a zireizhder.

²⁹Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te ehitate prohvetite hauamärke ja ehite õigete hauakambreid

²⁹Gwalleur deoc'h, skribed ha farizianed, pilpouzed! Abalamour ma savit bezioù d'ar brofeded ha ma vravait bezioù an dud reizh,

³⁰ja ütlete: 'Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks olnud nende kaasosalised prohvetite vere valamisel.'

³⁰en ur lavarout: Mar vijemp bet en amzer hon tadoù, ne vijemp ket en em unanet ganto da skuilh gwad ar brofeded.

³¹Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et teie olete prohvetite tapjate pojad.

³¹Testiñ a rit evel-se, a-enep deoc'h hoc'h-unan, penaos oc'h mibien ar re o deus lazhet ar brofeded.

³²Täitke siis teiegi oma vanemate mõõt!

³²Leuniañ a rit eta muzul ho tadoù.

³³Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?

³³Naered, lignez a naered-gwiber, penaos e tec'hot diouzh kastiz ar gehenn?

³⁴Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna,

³⁴Setu perak e kasan deoc'h profeded, tud fur ha skribed; lazhañ hag stagañ ouzh ar groaz a reot darn, skourjezañ a reot darn all en ho sinagogennoù, hag argas a reot anezho eus an eil kêr d'eben,

³⁵et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.

³⁵evit ma kouezho warnoc'h an holl wad reizh a zo bet skuilhet war an douar, adalek gwad Abel, an hini reizh, betek gwad Zakaria, mab Barakia, hoc'h eus lazhet etre an templ hag an aoter.

³⁶Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!

³⁶Me a lavar deoc'h e gwirionez, kement-se holl a gouezho war ar rummad-mañ.

³⁷Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!

³⁷Jeruzalem, Jeruzalem, te hag a lazh ar brofeded, hag a veinata ar re a zo kaset dit, pet gwech em eus c'hoantaet dastum da vugale, evel ma tastum ar yar he foñsined dindan he divaskell, ha n'eo ket bet fellet deoc'h!

³⁸Vaata, teie koda jäetakse maha,

³⁸Setu, ho ti a ya da chom hep den,

³⁹sest ma ütlen teile, et teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!'

³⁹rak me a lavar deoc'h, ne'm gwelot mui pelloc'h, betek ma lavarot: Ra vo benniget an hini a zeu en anv an Aotrou.