¹Ja vilistid kogusid kõik oma väehulgad Afekisse, aga Iisrael oli leeris Jisreelis oleva allika juures.

¹Filistejci skupiše sve svoje čete u Afeku, a Izraelci se utaboriše kod izvora u Jizreelu.

²Vilistite vürstid liikusid edasi sadade ja tuhandete kaupa, aga Taavet ja tema mehed liikusid viimastena koos Aakisega.

²Filistejski su knezovi prolazili sa svojim stotinama i tisućama, a David i njegovi ljudi išli su sasvim na kraju s Akišem.

³Ja vilistite vürstid küsisid: 'Mis heebrealased need on?' Aga Aakis vastas vilistite vürstidele: 'Eks see ole Taavet, Iisraeli kuninga Sauli sulane, kes on minu juures olnud juba aastapäevad! Mina ei ole leidnud temas midagi halba alates päevast, kui ta tuli minu juurde, kuni tänapäevani.'

³Filistejski knezovi zapitaše: "Što hoće ti Hebreji ovdje?" A Akiš odgovori filistejskim knezovima: "Pa ovo je David, sluga izraelskoga kralja Šaula! Već je godinu-dvije kod mene, ali nisam našao na njemu ništa sumnjivo od onoga dana kad je prebjegao k meni pa do današnjega dana."

⁴Ent vilistite vürstid vihastasid tema peale ja ütlesid talle: 'Lase mees pöördub ümber ja läheb tagasi oma paika, kuhu sa tema oled määranud; ta ärgu tulgu koos meiega sõtta, et ta sõjas ei saaks meie vastaseks! Sest millega ta saaks ennast teha oma isandale meelepäraseks? Muidugi nende meeste peadega, kes siin on.

⁴Ali filistejski knezovi planuše na njega i rekoše mu: "Pošalji toga čovjeka natrag, neka se vrati na mjesto koje si mu označio. Neka ne ide s nama u boj, da se ne okrene protiv nas u boju! Čime bi se on opet umilio svome gospodaru ako ne glavama ovih naših ljudi?

⁵Kas ta pole mitte see Taavet, kellest nad tantsides vastastikku laulsid ja ütlesid: 'Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!'?'

⁵To je onaj isti David o kome se pjevalo igrajući: 'Pobi Šaul svoje tisuće, David na desetke tisuća!'"

⁶Siis Aakis kutsus Taaveti ja ütles talle: 'Nii tõesti kui Issand elab, oled sina õige ja see on minu silmis hea, et sa leeris koos minuga lähed ja tuled, sest ma ei ole sinus leidnud kurja alates päevast, mil sa tulid minu juurde, kuni tänapäevani; aga vürstide silmis sa ei kõlba.

⁶Tada Akiš dozva Davida i reče mu: "Živoga mi Jahve, ti si pošten i meni bi drago bilo da me pratiš u pokretima moje vojske, jer nisam našao nikakva zla na tebi od onoga dana kad si došao k meni pa do današnjega dana. Ali nisi drag u očima knezova.

⁷Pöördu nüüd tagasi ja mine rahuga, et sa ei teeks kurja vilistite silmis!'

⁷Zato se sada vrati i otiđi s mirom kući da ne ozlovoljiš filistejske knezove!"

⁸Ja Taavet küsis Aakiselt: 'Aga mida ma siis olen teinud ja mida sa oled leidnud oma sulases alates päevast, mil ma tulin su teenistusse, kuni tänapäevani, et ma ei või tulla ja võidelda oma isanda kuninga vaenlaste vastu?'

⁸David odvrati Akišu: "Ta što sam učinio i što si zamjerio svome sluzi od onoga dana kad sam stupio u tvoju službu pa do današnjega dana da ne mogu ići da se bijem s neprijateljima svoga gospodara kralja?"

⁹Aga Aakis kostis ning ütles Taavetile: 'Ma tean, et sa minu silmis oled hea nagu Jumala ingel; kuid vilistite vürstid on öelnud: Tema ärgu tulgu koos meiega sõtta!

⁹A Akiš odgovori Davidu: "Ti znaš da si mi drag kao Božji anđeo, ali su filistejski knezovi rekli: 'Neka ne ide s nama u boj!'

¹⁰Ja nüüd tõuse hommikul vara koos oma isanda sulastega, kes on tulnud koos sinuga; kui olete hommikul vara tõusnud ja läheb valgeks, siis minge ära!'

¹⁰Zato ustanite rano ujutro, ti i sluge tvoga gospodara koji su došli s tobom, i otiđite na mjesto koje sam vam označio. I nemoj gajiti u svom srcu nikakve mržnje jer si mi mio. Ustat ćete, dakle, u rano jutro, čim svane, i otići ćete!"

¹¹Ja Taavet tõusis vara, tema ja ta mehed, et hommikul minna teele tagasi vilistite maale; vilistid aga läksid üles Jisreeli.

¹¹Tako David sa svojim ljudima ustade rano i krenu odmah ujutro i vrati se u filistejsku zemlju, a Filistejci odoše u Jizreel.