1Kuulge seda kõnet, nutulaulu, mida ma alustan teie pärast, Iisraeli sugu!
1Slyšte slovo toto, kteréž já vynáším proti vám, totiž naříkání nad domem Izraelským.
2On langenud ega tõuse enam Iisraeli neitsi; ta lamab märkamatult oma maal, ükski ei aita teda üles.
2Padneť, aniž více povstane panna Izraelská; opuštěna bude v zemi své, nebude žádného, kdo by jí pozdvihl.
3Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Linnast, kust välja läks tuhat, jääb järele sada, ja kust välja läks sada, jääb järele kümme Iisraeli soole.
3Nebo takto praví Panovník Hospodin: V městě, z kteréhož vycházelo tisíc, zůstane sto, v tom pak, z kteréhož vycházelo sto, zůstane deset domu Izraelskému.
4Sest Issand ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama!
4Nebo takto praví Hospodin domu Izraelskému: Hledejte mne a živi buďte.
5Ärge otsige Peetelit, ärge minge Gilgalisse, ärge läbige Beer-Sebat; sest Gilgal läheb kindlasti vangi ja Peetelist saab õudne paik!
5A nehledejte Bethel, aniž choďte do Galgala, a do Bersabé se nesmýkejte; nebo Galgal jistotně se přestěhuje, a Bethel přijde na nic.
6Otsige Issandat, et te jääksite elama, et ta nagu tuli ei tungiks Joosepi kotta ega põletaks seda, ilma et Peetelil oleks kustutajat,
6Hledejte Hospodina, (a živi buďte, aby nepronikl jako oheň domu Jozefova, a nesehltil, a nebylo by žádného, kdo by uhasil Bethelské,
7teie, kes muudate õiguse koirohuks ja paiskate maha õigluse!
7Kteříž proměňují v pelynek soud, a spravedlnosti na zemi zanechávají),
8Tema, kes on teinud Sõela- ja Vardatähed, kes muudab pimeduse hommikuks ja pimendab päeva ööks, kes kutsub mereveed ja valab need maa peale - Issand on tema nimi.
8Toho, kterýž učinil Kuřátka i Oriona, kterýž proměňuje stín smrti v jitro, a den v temnosti noční, kterýž přivolává vody mořské, a vylévá je na svrchek země, jehož jméno jest Hospodin,
9See on tema, kes laseb tulla hukatuse tugevale ja toob hävingu kindlale linnale.
9Kterýž očerstvuje zemdleného proti silnému, tak že zemdlený do pevnosti vchází.
10Nad vihkavad noomijat väravas ja põlgavad seda, kes räägib tõtt.
10Nenávidí trescícího v bráně, a toho, kdož mluví věci pravé, v ohavnosti mají.
11Et te tõstate viletsale renti ja võtate temalt viljamaksu, siis juhtub teiega nõnda: kuigi te ehitate tahutud kividest kodasid, ei ela neis teie, kuigi te istutate toredaid viinamägesid, ei joo nende veini teie.
11A protož, proto že loupíte chudého, a břímě obilé béřete od něho, domů z tesaného kamení nastavěli jste, ale nebudete bydliti v nich; vinic výborných naštěpovali jste, ale nebudete píti vína z nich.
12Sest ma tean, et teie üleastumisi on palju ja teie patud on suured: te kiusate taga õiget, võtate altkäemaksu ja tõukate vaesed väravas kõrvale.
12Nebo já vím o mnohých nešlechetnostech vašich a velikých hříších vašich, že trápíte spravedlivého, berouce poctu, a nuzných při v bráně převracíte.
13Sellepärast vaikib mõistlik niisugusel ajal, sest see on kuri aeg.
13Protož rozumný v ten čas mlčeti musí, nebo čas ten zlý jest.
14Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal, nõnda nagu te ütlete.
14Hledejte dobrého a ne zlého, abyste živi byli, a budeť tak Hospodin Bůh zástupů s vámi, jakž pravíte.
15Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile!
15Mějte v nenávisti zlé, a milujte dobré, a ustanovte v bráně soud; snad Hospodin Bůh zástupů milost učiní ostatkům Jozefovým.
16Seepärast ütleb Issand, vägede Jumal, nõnda: Kõigil turgudel on kaebus ja kõigil tänavail öeldakse: 'Häda, häda!' Põllumehi kutsutakse leinama ja nutulaulu oskajaid kaebusele.
16Protož takto praví Panovník Hospodin, Bůh zástupů: Po všech ulicích bude kvílení, a na všecky strany zkřiknou: Ouvech, ouvech, a povolají oráče k pláči a kvílení s těmi, kteříž umějí naříkati.
17Ja kõigil viinamägedel on kurtmine, sest mina lähen teie hulgast läbi, ütleb Issand.
17Nýbrž i po všech vinicích bude kvílení, když projdu prostředkem tebe, dí Hospodin.
18Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus.
18Běda těm, kteříž žádají dne Hospodinova. K čemuž jest vám ten den Hospodinův, poněvadž jest tmy a ne světla?
19See on, nagu keegi põgeneb lõvi eest, aga temale tuleb vastu karu; või nagu keegi tuleb kotta, nõjatub käega seinale, aga madu salvab teda.
19Jako když by někdo utíkal před lvem, potkal by se s ním nedvěd; aneb když by všel do domu, a zpolehna rukou svou na stěnu, ušťkl by ho had.
20Eks ole Issanda päev pimedus, aga mitte valgus? See on sünge ja sel pole sära.
20Zdali není tmy a ne světla den Hospodinův, v němž není blesku, ale mrákota?
21Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna.
21Nenávidím, zavrhl jsem svátky vaše, aniž sobě chutnám slavností vašich.
22Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale.
22Nebo budete-li mi obětovati zápaly a suché oběti vaše, neoblíbím jich, a na pokojné oběti krmného dobytka vašeho nepopatřím.
23Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu!
23Odejmi ode mne hluk písní svých, ani hudby louten vašich nechci poslouchati.
24Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!
24Ale povalí se jako voda soud, a spravedlnost jako potok silný.
25Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu?
25Zdali jste mně oběti a dary obětovali na poušti za čtyřidceti let, dome Izraelský?
26Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud.
26Nýbrž nosili jste stánek Melecha vašeho a Kijuna, obrazy vaše, hvězdu boha vašeho, kteréžto věci sami jste sobě zdělali.
27Ja ma viin teid vangi teisele poole Damaskust, ütleb Issand, kelle nimi on Vägede Jumal.
27Protož přestěhuji vás dále než Damašské, praví Hospodin, jehož jméno jest Bůh zástupů.