¹Aasa kolmekümne kuuendal valitsemisaastal tuli Iisraeli kuningas Baesa Juuda vastu ja kindlustas Raama, et Juuda kuningal Aasal ei oleks välja- ega sissepääsu.

¹In the thirty-sixth year of the reign of Asa, Baasha king of Israel came up against Judah, and built Ramah, in order to let none go out or come in to Asa king of Judah.

²Siis Aasa tõi välja hõbeda ja kulla Issanda koja ja kuningakoja varanduste hulgast ja läkitas Ben-Hadadile, Süüria kuningale, kes elas Damaskuses, öeldes:

²And Asa brought out silver and gold out of the treasures of the house of Jehovah and of the king's house, and sent to Ben-hadad king of Syria, who dwelt at Damascus, saying,

³'Minu ja sinu vahel olgu leping, nagu oli minu isa ja sinu isa vahel! Vaata, ma läkitan sulle hõbedat ja kulda. Mine, tühista oma leping Iisraeli kuninga Baesaga, et ta läheks ära minu kallalt!'

³There is a league between me and thee, and between my father and thy father: behold, I send thee silver and gold; go, break thy league with Baasha king of Israel, that he may depart from me.

⁴Ja Ben-Hadad kuulas Aasat ning läkitas oma sõjaväepealikud Iisraeli linnade vastu ja need vallutasid Ijjoni, Daani ja Aabel-Maimi ja kõik Naftali linnade tagavaralaod.

⁴And Ben-hadad hearkened to king Asa, and sent the captains of his forces against the cities of Israel; and they smote Ijon and Dan and Abelmaim, and all the store-magazines of the cities of Naphtali.

⁵Kui Baesa seda kuulis, siis ta loobus Raamat kindlustamast ja katkestas oma töö.

⁵And it came to pass when Baasha heard of it, that he left off building Ramah, and let his work cease.

⁶Aga kuningas Aasa tõi kaasa kogu Juuda, ja nad viisid Raamast ära kivid ja palgid, millega Baesa oli ehitanud; ta kindlustas nendega Geba ja Mispa.

⁶And king Asa took all Judah; and they carried away the stones and the timber from Ramah, with which Baasha had been building, and he built with them Geba and Mizpah.

⁷Sel ajal tuli nägija Hanani Juuda kuninga Aasa juurde ja ütles temale: 'Et sa toetusid Süüria kuningale ega toetunud Issandale, oma Jumalale, seepärast on Süüria kuninga sõjavägi sinu käest pääsenud.

⁷And at that time Hanani the seer came to Asa king of Judah, and said unto him, Because thou hast relied on the king of Syria, and hast not relied on Jehovah thy God, therefore has the army of the king of Syria escaped out of thy hand.

⁸Eks olnud etiooplased ja liibüalased suur sõjavägi väga paljude vankrite ja ratsanikega? Aga kui sa toetusid Issandale, andis ta need su kätte.

⁸Were not the Ethiopians and the Libyans a huge army, with very many chariots and horsemen? but when thou didst rely on Jehovah, he delivered them into thy hand.

⁹Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole. Seda sa tegid rumalasti, sest nüüdsest peale on sul sõjad.'

⁹For the eyes of Jehovah run to and fro through the whole earth, to shew himself strong in the behalf of those whose heart is perfect toward him. Herein thou hast done foolishly; for from henceforth thou shalt have wars.

¹⁰Aga Aasa sai nägijale pahaseks ja pani ta vangihoonesse, sest selle kõne pärast oli tal viha tema vastu. Aasa kohtles sel ajal mõningaid rahva hulgast julmalt.

¹⁰And Asa was wroth with the seer, and put him in the prison; for he was enraged with him because of this. And Asa oppressed some of the people at the same time.

¹¹Ja vaata, Aasa varasemad ja hilisemad lood, vaata, need on kirja pandud Juuda ja Iisraeli Kuningate raamatus.

¹¹And behold the acts of Asa, first and last, behold, they are written in the book of the kings of Judah and Israel.

¹²Oma kolmekümne üheksandal valitsemisaastal hakkas Aasa jalgu põdema ja tema haigus oli väga raske. Aga oma haiguseski ei otsinud ta Issandat, vaid arste.

¹²And Asa in the thirty-ninth year of his reign was diseased in his feet, until his disease was extremely great; yet in his disease he did not seek Jehovah, but the physicians.

¹³Siis Aasa läks magama oma vanemate juurde ja suri oma neljakümne esimesel valitsemisaastal.

¹³And Asa slept with his fathers, and died in the one-and-fortieth year of his reign.

¹⁴Ta maeti oma hauda, mille ta enesele oli lasknud raiuda Taaveti linnas; ta sängitati asemele, mis oli täidetud palsamitega ja mitmesuguste segatud salvidega, ja tema auks põletati väga suur koolnusuitsutus.

¹⁴And they buried him in his own sepulchre, which he had excavated for himself in the city of David, and laid him in a bed filled with spices, a mixture of divers kinds prepared by the perfumer's art; and they made a very great burning for him.