¹Juuda kuninga Joase, Ahasja poja kahekümne kolmandal aastal sai Jooahas, Jehu poeg, Samaarias seitsmeteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.

¹In the three-and-twentieth year of Joash the son of Ahaziah, king of Judah, Jehoahaz the son of Jehu began to reign over Israel in Samaria, for seventeen years.

²Tema tegi kurja Issanda silmis ja jätkas Nebati poja Jerobeami patte, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.

²And he did evil in the sight of Jehovah, and followed the sins of Jeroboam the son of Nebat, who made Israel to sin; he departed not from them.

³Siis Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis neid kogu aja Süüria kuninga Hasaeli kätte ja Hasaeli poja Ben-Hadadi kätte.

³And the anger of Jehovah was kindled against Israel, and he delivered them into the hand of Hazael king of Syria, and into the hand of Ben-Hadad the son of Hazael, all those days.

⁴Aga Jooahas leevendas Issanda palet ja Issand kuulis teda, sest ta nägi Iisraeli kitsikust, kui Süüria kuningas neid rõhus.

⁴(And Jehoahaz besought Jehovah, and Jehovah hearkened to him; for he saw the oppression of Israel, because the king of Syria oppressed them.

⁵Ja Issand andis Iisraelile päästja ja nad vabanesid süürlaste käe alt; ja Iisraeli lapsed elasid oma telkides nagu ennegi.

⁵And Jehovah gave Israel a saviour, so that they went out from under the hand of the Syrians; and the children of Israel dwelt in their tents as before.

⁶Aga nad ei loobunud Jerobeami soo pattudest, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid nad käisid neis ja Samaarias jäi ka Aðera kuju püsima.

⁶Nevertheless they departed not from the sins of the house of Jeroboam, who made Israel to sin: they walked therein; and there remained also the Asherah in Samaria.)

⁷Kuid Jooahasele ei olnud jäetudki rohkem rahvast kui viiskümmend ratsanikku, kümme sõjavankrit ja kümme tuhat jalameest, sest Süüria kuningas oli muud hukanud ja teinud otse rehetolmuks.

⁷For he had left of the people to Jehoahaz but fifty horsemen, and ten chariots, and ten thousand footmen; for the king of Syria had destroyed them, and had made them like the dust by threshing.

⁸Ja mis veel tuleks öelda Jooahasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

⁸And the rest of the acts of Jehoahaz, and all that he did, and his might, are they not written in the book of the chronicles of the kings of Israel?

⁹Ja Jooahas läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Samaariasse; ja tema poeg Joas sai tema asemel kuningaks.

⁹And Jehoahaz slept with his fathers, and they buried him in Samaria; and Joash his son reigned in his stead.

¹⁰Juuda kuninga Joase kolmekümne seitsmendal aastal sai Jooahase poeg Joas Samaarias kuueteistkümneks aastaks Iisraeli kuningaks.

¹⁰In the thirty-seventh year of Joash king of Judah began Jehoash the son of Jehoahaz to reign over Israel in Samaria, for sixteen years.

¹¹Tema tegi kurja Issanda silmis: ta ei loobunud ühestki Nebati poja Jerobeami patust, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema, vaid käis nendes.

¹¹And he did evil in the sight of Jehovah; he departed not from any of the sins of Jeroboam the son of Nebat, who made Israel to sin: he walked therein.

¹²Ja mis veel tuleks öelda Joasest ja kõigest, mis ta tegi, ja tema vägitegudest, kuidas ta sõdis Juuda kuninga Amasja vastu, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?

¹²And the rest of the acts of Joash, and all that he did, and his might with which he fought against Amaziah king of Judah, are they not written in the book of the chronicles of the kings of Israel?

¹³Ja Joas läks magama oma vanemate juurde ning Jerobeam istus tema aujärjele; ja Joas maeti Samaariasse Iisraeli kuningate juurde.

¹³And Joash slept with his fathers, and Jeroboam sat upon his throne; and Joash was buried in Samaria with the kings of Israel.

¹⁴Aga kui Eliisa oli haigestunud tõppe, millesse ta suri, siis tuli Iisraeli kuningas Joas tema juurde ja nuttis tema palge juures ning ütles: 'Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!'

¹⁴And Elisha fell sick of his sickness in which he died. And Joash the king of Israel came down to him, and wept over his face, and said, My father, my father! the chariot of Israel and the horsemen thereof!

¹⁵Ja Eliisa ütles temale: 'Võta amb ja nooled!' Ja ta võttis enesele ammu ja nooled.

¹⁵And Elisha said to him, Take bow and arrows. And he took a bow and arrows.

¹⁶Siis Eliisa ütles Iisraeli kuningale: 'Pane oma käsi ammu peale!' Kui ta oli oma käe pannud, siis pani Eliisa oma käed kuninga käte peale

¹⁶And he said to the king of Israel, Put thy hand upon the bow. And he put his hand [upon it]; and Elisha put his hands upon the king's hands,

¹⁷ja ütles: 'Ava aken ida poole!' Ta avas, ja Eliisa ütles: 'Lase!' Ja ta lasi. Siis Eliisa ütles: 'Issanda võidunool, võidunool Süüria vastu! Sa lööd süürlasi Afekis, kuni nad on hävitatud.'

¹⁷and said, Open the window eastward. And he opened [it]. And Elisha said, Shoot. And he shot. And he said, An arrow of Jehovah's deliverance, even an arrow of deliverance from the Syrians; and thou shalt smite the Syrians in Aphek, till thou hast consumed [them].

¹⁸Siis ta ütles: 'Võta nooled!' Ja kuningas võttis. Ja ta ütles Iisraeli kuningale: 'Löö vastu maad!' Kuningas lõi kolm korda ja peatus siis.

¹⁸And he said, Take the arrows. And he took [them]. And he said to the king of Israel, Smite upon the ground. And he smote thrice, and stayed.

¹⁹Aga jumalamees vihastas tema peale ja ütles: 'Sa oleksid pidanud lööma viis või kuus korda, siis sa oleksid süürlased sootuks maha löönud! Nüüd aga lööd sa süürlasi ainult kolm korda.'

¹⁹And the man of God was wroth with him, and said, Thou shouldest have smitten five or six times; then wouldest thou have smitten the Syrians till thou hadst consumed [them]; whereas now thou shalt smite Syria but thrice.

²⁰Siis Eliisa suri ja ta maeti. Igal aastal tulid maale moabide röövjõugud.

²⁰And Elisha died, and they buried him. And the bands of the Moabites invaded the land at the coming in of the year.

²¹Ja kord, kui maeti kedagi meest, vaata, siis nägid matjad ühte röövjõuku. Nad heitsid siis mehe Eliisa hauda, aga kui see puutus vastu Eliisa luid, siis ta ärkas ellu ja tõusis jalule.

²¹And it came to pass as they were burying a man, that behold, they saw the band, and they cast the man into the sepulchre of Elisha; and the man went [down], and touched the bones of Elisha, and he revived, and stood upon his feet.

²²Hasael, Süüria kuningas, rõhus Iisraeli kogu Jooahase eluaja.

²²And Hazael king of Syria oppressed Israel all the days of Jehoahaz.

²³Aga Issand andis neile armu ja halastas nende peale ning pöördus nende poole oma lepingu pärast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga ega tahtnud neid hävitada; ja ta ei ole neid tänini ära heitnud oma palge eest.

²³And Jehovah was gracious to them, and had compassion on them, and had respect to them, because of his covenant with Abraham, Isaac, and Jacob; and he would not destroy them, neither did he cast them from his presence up to that time.

²⁴Kui Süüria kuningas Hasael suri, siis sai tema poeg Ben-Hadad tema asemel kuningaks.

²⁴And Hazael king of Syria died, and Ben-Hadad his son reigned in his stead.

²⁵Ja Joas, Jooahase poeg, võttis Hasaeli poja Ben-Hadadi käest tagasi linnad, mis too sõjaga oli võtnud tema isa Jooahase käest; kolm korda lõi Joas teda ja võttis tagasi Iisraeli linnad.

²⁵And Jehoash the son of Jehoahaz took again out of the hand of Ben-Hadad the son of Hazael the cities which he had taken out of the hand of Jehoahaz his father in the war. Three times did Joash beat him, and recovered the cities of Israel.