¹Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Hananias koos mõne vanema ja kõnemees Tertullusega. Need esitasid maavalitsejale Pauluse vastu ametliku avalduse.

¹And after five days came down the high priest Ananias, with the elders, and a certain orator called Tertullus, and laid their informations against Paul before the governor.

²Kui Paulus oli ette kutsutud, alustas Tertullus süüdistuskõnet: 'Meie oleme sinu kaudu, üliauline Feeliks, saanud suure rahu ja sinu hoolekande tõttu on sellele rahvale osaks saanud paranemine.

²And he having been called, Tertullus began to accuse, saying, Seeing we enjoy great peace through thee, and that excellent measures are executed for this nation by thy forethought,

³Ja selle me võtame igati ja kõikjal vastu suure tänuga.

³we receive [it] always and everywhere, most excellent Felix, with all thankfulness.

⁴Et ma sind aga kauem ei tüütaks, siis palun sind, et sa oma lahkuses meie asja lühidalt ära kuulad.

⁴But that I may not too much intrude on thy time, I beseech thee to hear us briefly in thy kindness.

⁵Sest me oleme leidnud, et see mees on nagu katk ja õhutab mässu kõigi juutide seas kogu riigis, olles ise naatsaretlaste lahkusu peamees.

⁵For finding this man a pest, and moving sedition among all the Jews throughout the world, and a leader of the sect of the Nazaraeans;

⁶Ta on üritanud isegi pühakoda rüvetada, mispuhul me ta kinni võtsimegi [ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust mööda.

⁶who also attempted to profane the temple; whom we also had seized, [and would have judged according to our law;

⁷Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest ja viis ära, käskides süüdistajaid tulla sinu juurde].

⁷but Lysias, the chiliarch, coming up, took [him] away with great force out of our hands,

⁸Sa võid ise teda üle kuulates teada saada kõigest sellest, milles me teda süüdistame.'

⁸having commanded his accusers to come to thee;] of whom thou canst thyself, in examining [him], know the certainty of all these things of which we accuse him.

⁹Ja juudid toetasid seda, tõendades, et see on nõnda.

⁹And the Jews also joined in pressing the matter against [Paul], saying that these things were so.

¹⁰Kui maavalitseja Paulusele märku andis rääkida, siis vastas ta: 'Teades, et sa palju aastaid selle rahva kohtumõistja oled olnud, kaitsen ma end julge meelega.

¹⁰But Paul, the governor having beckoned to him to speak, answered, Knowing that for many years thou hast been judge to this nation, I answer readily as to the things which concern myself.

¹¹Sa võid ju teada saada, et sellest ei ole rohkem kui kaksteist päeva möödas, mil ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.

¹¹As thou mayest know that there are not more than twelve days since I went up to worship at Jerusalem,

¹²Nad ei ole leidnud mind kellegagi arutlemas ega väitlemas või tekitamas rahvamässu templis, mõnes sünagoogis või linnas.

¹²and neither in the temple did they find me discoursing to any one, or making any tumultuous gathering together of the crowd, nor in the synagogues, nor in the city;

¹³Nad ei suuda ka tõestada seda, milles nad mind nüüd süüdistavad.

¹³neither can they make good the things of which they now accuse me.

¹⁴Ma tunnistan sulle aga seda, et ma usuteed mööda, mida nemad nimetavad lahkusuks, teenin oma isade Jumalat, uskudes kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud,

¹⁴But this I avow to thee, that in the way which they call sect, so I serve my fathers' God, believing all things which are written throughout the law, and in the prophets;

¹⁵ja mul on lootus Jumala peale, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine, mida nemad ka ise ootavad.

¹⁵having hope towards God, which they themselves also receive, that there is to be a resurrection both of just and unjust.

¹⁶Just selle pärast püüan ma alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.

¹⁶For this cause I also exercise [myself] to have in everything a conscience without offence towards God and men.

¹⁷Nüüd ma olen aga pärast mitmeid aastaid tulnud tooma annetusi oma rahvale ja ohverdama.

¹⁷And after a lapse of many years I arrived, bringing alms to my nation, and offerings.

¹⁸Seda tegemast - mitte rahvahulga ega märuli keskelt - leidsid mind mõned Aasia juudid, kui ma end pühakojas puhastasin.

¹⁸Whereupon they found me purified in the temple, with neither crowd nor tumult. But it was certain Jews from Asia,

¹⁹Need peaksid sinu ees olema ja mind süüdistama, kui neil on midagi minu vastu.

¹⁹who ought to appear before thee and accuse, if they have anything against me;

²⁰Või ütelgu nad siin ise, mis kuriteo nad minust leidsid, kui ma seisin Suurkohtu ees.

²⁰or let these themselves say what wrong they found in me when I stood before the council,

²¹Kas siis selle ainsa sõna pärast, mis ma hüüdsin nende seas seistes: 'Te mõistate täna mu üle kohut surnute ülestõusmise pärast!'?'

²¹[other] than concerning this one voice which I cried standing amongst them: I am judged this day by you touching [the] resurrection of [the] dead.

²²Feeliks aga, teades täpselt kõike usuteega seotut, lükkas nende kohtuasja edasi, öeldes: 'Kui ülempealik Lüüsias tuleb, siis ma otsustan teie asja ära.'

²²And Felix, knowing accurately the things concerning the way, adjourned them, saying, When Lysias the chiliarch is come down I will determine your affair;

²³Ta käskis pealikut hoida Paulust vangis, kuid kerge vahi all, nii et kedagi omastest ei takistataks teda teenimast.

²³ordering the centurion to keep him, and that he should have freedom, and to hinder none of his friends to minister to him.

²⁴Mõne päeva pärast saabus Feeliks koos oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja laskis saata mehed Pauluse järele ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.

²⁴And after certain days, Felix having arrived with Drusilla his wife, who was a Jewess, he sent for Paul and heard him concerning the faith in Christ.

²⁵Aga kui Paulus kõneles õiglusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, lõi Feeliks kartma ja vastas: 'Mine seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su jälle kutsuda.'

²⁵And as he reasoned concerning righteousness, and temperance, and the judgment about to come, Felix, being filled with fear, answered, Go for the present, and when I get an opportunity I will send for thee;

²⁶Pealegi ta lootis, et Paulus annab talle raha; seepärast laskiski ta teda üsna sageli enda juurde saata ja vestles temaga.

²⁶hoping at the same time that money would be given him by Paul: wherefore also he sent for him the oftener and communed with him.

²⁷Ent kui kaks aastat sai täis, tuli Feeliksi järglaseks Porkius Festus. Feeliks aga, soovides olla juutidele meelepärane, jättis Pauluse ahelaisse.

²⁷But when two years were completed, Felix was relieved by Porcius Festus as his successor; and Felix, desirous to oblige the Jews, to acquire their favour, left Paul bound.