¹Nad läksid teele Eelimist ja kogu Iisraeli laste kogudus jõudis Siini kõrbe, mis on Eelimi ja Siinai vahel, teise kuu viieteistkümnendal päeval, pärast Egiptusemaalt lahkumist.

¹And they journeyed from Elim, and the whole assembly of the children of Israel came into the wilderness of Sin, which is between Elim and Sinai, on the fifteenth day of the second month after their departure out of the land of Egypt.

²Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu,

²And the whole assembly of the children of Israel murmured against Moses and against Aaron in the wilderness.

³ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: 'Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.'

³And the children of Israel said to them, Would that we had died by the hand of Jehovah in the land of Egypt, when we sat by the flesh-pots, when we ate bread to the full; for ye have brought us out into this wilderness, to kill this whole congregation with hunger!

⁴Siis Issand ütles Moosesele: 'Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa, sest ma panen nad proovile: kas nad käivad minu Seaduse järgi või mitte?

⁴Then said Jehovah to Moses, Behold, I will rain bread from heaven for you; and the people shall go out and gather the daily need on its day, that I may prove them, whether they will walk in my law, or not.

⁵Aga kui nad kuuendal päeval valmistavad, mis nad on koju toonud, siis on seda kahekordselt rohkem, kui nad iga päev on kogunud.'

⁵And it shall come to pass on the sixth day, that they shall prepare what they have brought in; and it shall be twice as much as they shall gather daily.

⁶Siis Mooses ja Aaron ütlesid kõigile Iisraeli lastele: 'Täna õhtul te saate teada, et see on Issand, kes teid tõi välja Egiptusemaalt,

⁶And Moses and Aaron said to all the children of Israel, In the evening, then shall ye know that Jehovah has brought you out from the land of Egypt;

⁷ja hommikul te näete Issanda auhiilgust. Tema on kuulnud teie nurisemist Issanda vastu. Aga kes oleme meie, et te nurisete ka meie vastu?'

⁷and in the morning, then shall ye see the glory of Jehovah; for he has heard your murmurings against Jehovah; -- and what are we, that ye murmur against us?

⁸Ja Mooses ütles: 'Issand annab teile täna õhtul liha toiduks ja hommikul leiba kõhutäiteks. Issand on kuulnud teie nurisemist, kuidas te olete nurisenud tema vastu. Aga kes oleme meie? Teie nurisemine ei ole meie vastu, vaid on Issanda vastu.'

⁸And Moses said, When Jehovah gives you in the evening flesh to eat, and in the morning bread to the full; for Jehovah hears your murmurings which ye murmur against him ... and what [are] we? your murmurings are not against us, but against Jehovah.

⁹Ja Mooses ütles Aaronile: 'Ütle kogu Iisraeli laste kogudusele: Tulge Issanda palge ette, sest tema on teie nurisemist kuulnud!'

⁹And Moses spoke to Aaron, Say to all the assembly of the children of Israel, Come near into the presence of Jehovah; for he has heard your murmurings.

¹⁰Ja sündis, et kui Aaron oli rääkinud kogu Iisraeli laste kogudusega ja nad pöördusid kõrbe poole, vaata, siis nähti pilves Issanda auhiilgust.

¹⁰And it came to pass, when Aaron spoke to the whole assembly of the children of Israel, that they turned toward the wilderness, and behold, the glory of Jehovah appeared in the cloud.

¹¹Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:

¹¹And Jehovah spoke to Moses, saying,

¹²'Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.'

¹²I have heard the murmurings of the children of Israel: speak to them, saying, Between the two evenings ye shall eat flesh, and in the morning ye shall be filled with bread; and ye shall know that I am Jehovah your God.

¹³Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.

¹³And it came to pass in the evening, that quails came up, and covered the camp; and in the morning the dew lay round the camp.

¹⁴Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.

¹⁴And when the dew that lay [round it] was gone up, behold, on the face of the wilderness there was [something] fine, granular, fine as hoar-frost, on the ground.

¹⁵Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: 'Mis see on?' Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: 'See on leib, mida Issand annab teile süüa.

¹⁵And the children of Israel saw [it], and said one to another, What is it? for they did not know what it was. And Moses said to them, This is the bread which Jehovah has given you to eat.

¹⁶Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!'

¹⁶This is the thing which Jehovah has commanded: Gather of it every man according to what he can eat, an omer a poll, [according to] the number of your persons: ye shall take every man for those that are in his tent.

¹⁷Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.

¹⁷And the children of Israel did so, and gathered, some much, some little.

¹⁸Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.

¹⁸And they measured with the omer: then he that gathered much had nothing over, and he that gathered little wanted nothing: they had gathered every man according to the measure of his eating.

¹⁹Ja Mooses ütles neile: 'Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!'

¹⁹And Moses said to them, Let no man leave [any] of it until the morning.

²⁰Aga nad ei kuulanud Moosest, vaid mõningad jätsid sellest järele järgmiseks hommikuks; see täitus ussidega ja haises. Siis Mooses vihastus nende pärast.

²⁰But they did not hearken to Moses; and some men left of it until the morning; then worms bred in it and it stank. And Moses was wroth with them.

²¹Nõnda nad kogusid seda igal hommikul, igaüks niipalju, kui ta sõi; aga kui päike läks palavaks, siis see sulas.

²¹And they gathered it every morning, every man as much as he could eat; and when the sun became hot, it melted.

²²Kuuendal päeval nad kogusid leiba kahekordselt, igaühele kaks kannu; siis tulid kõik koguduse vanemad ja teatasid sellest Moosesele.

²²And it came to pass on the sixth day, that they gathered twice as much bread, two omers for one; and all the princes of the assembly came and told Moses.

²³Ja tema ütles neile: 'See ongi, millest Issand rääkis. Homme on puhkus, Issanda püha hingamispäev. Mida küpsetate, seda küpsetage, ja mida keedate, seda keetke! Aga kõik, mis teil üle jääb, pange endile homseks tallele!'

²³And he said to them, This is what Jehovah has said: To-morrow is the rest, the holy sabbath, of Jehovah: bake what ye will bake, and cook what ye will cook; and lay up for yourselves all that remains over, to be kept for the morning.

²⁴Ja nad talletasid selle homseks, nagu Mooses käskis; see ei läinud haisema ega tulnud sellesse usse.

²⁴And they laid it up for the morning, as Moses had commanded; and it did not stink, neither was there any worm in it.

²⁵Ja Mooses ütles: 'Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev; täna te seda väljalt ei leia.

²⁵And Moses said, Eat it to-day; for to-day is sabbath to Jehovah: to-day ye shall not find it in the field.

²⁶Kuus päeva saate seda koguda, aga seitsmes päev on hingamispäev, siis seda ei ole.'

²⁶Six days shall ye gather it; but on the seventh day is sabbath: on it there shall be none.

²⁷Seitsmendal päeval läksid ometi mõned rahva hulgast koguma, aga nad ei leidnud midagi.

²⁷And it came to pass on the seventh day that there went out [some] from the people to gather [it], and they found none.

²⁸Siis Issand ütles Moosesele: 'Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja Seadust?

²⁸And Jehovah said to Moses, How long do ye refuse to keep my commandments and my laws?

²⁹Vaadake, Issand on andnud teile hingamispäeva; sellepärast ta annab teile kuuendal päeval kahe päeva leiva. Igaüks jäägu paigale, ükski ärgu väljugu kodunt seitsmendal päeval!'

²⁹See, for Jehovah hath given you the sabbath; therefore he giveth you on the sixth day the bread for two days. Abide every man in his place: let no man go from his place on the seventh day.

³⁰Ja rahvas puhkas seitsmendal päeval.

³⁰And the people rested on the seventh day.

³¹Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks 'manna'; see oli valge nagu koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.

³¹And the house of Israel called its name Manna; and it was like coriander-seed, white; and the taste of it was like cake with honey.

³²Ja Mooses ütles: 'Issand käskis nõnda: Üks kannutäis sellest jäägu säilitamiseks teie sugupõlvedele, et nad näeksid leiba, millega mina teid söötsin kõrbes, kui ma teid tõin välja Egiptusemaalt.'

³²And Moses said, This is the thing which Jehovah has commanded: Fill an omer of it to be kept for your generations; that they may see the bread that I gave you to eat in the wilderness, when I brought you out of the land of Egypt.

³³Ja Mooses ütles Aaronile: 'Võta üks nõu ja pane sellesse kannutäis mannat ning aseta see Issanda ette, säilitamiseks teie sugupõlvedele!'

³³And Moses said to Aaron, Take a pot, and put in it an omer full of manna, and deposit it before Jehovah, to be kept for your generations.

³⁴Ja Aaron asetas selle tunnistuse ette, säilitamiseks, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.

³⁴As Jehovah had commanded Moses, so Aaron deposited it before the Testimony, to be kept.

³⁵Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.

³⁵And the children of Israel ate the manna forty years, until they came into an inhabited land: they ate the manna until they came to the borders of the land of Canaan.

³⁶Kann on kümnes osa poolest vakast.

³⁶Now an omer is the tenth [part] of an ephah.