¹Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.

¹{To the chief Musician. Upon Sheminith. A Psalm of David.} Save, Jehovah, for the godly man is gone; for the faithful have failed from among the children of men.

²Päästa, Issand, sest vagad on lõppenud ja ustavad on otsa saanud inimlaste seast!

²They speak falsehood every one with his neighbour: [with] flattering lip, with a double heart, do they speak.

³Nemad räägivad tühja üksteisega, räägivad libedate huultega, kahepaikse südamega.

³Jehovah will cut off all flattering lips, the tongue that speaketh proud things,

⁴Hävitagu Issand kõik libedad huuled, keeled, mis räägivad kõrke asju,

⁴Who have said, With our tongue will we prevail, our lips are our own: who [is] lord over us?

⁵kes ütlevad: 'Oma keele tõttu me oleme tugevad, meie huuled on meie võimuses, kes on meile isandaks?'

⁵Because of the oppression of the afflicted, because of the sighing of the needy, now will I arise, saith Jehovah, I will set [him] in safety, at whom they puff.

⁶'Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,' ütleb Issand, 'ma toon pääste sellele, kes hingeldab.'

⁶The words of Jehovah are pure words, silver tried in the furnace of earth, purified seven times.

⁷Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud.

⁷Thou, Jehovah, wilt keep them, thou wilt preserve them from this generation for ever.

⁸Sina, Issand, kaitsed neid; sa hoiad neid igavesti selle põlve rahva eest.

⁸The wicked walk about on every side, when vileness is exalted among the children of men.

⁹Õelad käivad toredasti ringi, kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.