¹Ja ta ämm Noomi ütles temale: 'Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?

¹And Naomi her mother-in-law said to her, My daughter, shall I not seek rest for thee, that it may be well with thee?

²Ja eks ole nüüd Boas, kelle tüdrukutega sa oled koos olnud, meie sugulane? Vaata, ta tuulab täna öösel odrareht.

²And now, is not Boaz of our kindred, with whose maidens thou wast? Behold, he is winnowing barley in the threshing-floor to-night.

³Pese siis ennast ja võia ennast ning riietu ja mine alla rehealusesse; aga ära lase, et mees sind märkaks, enne kui ta söömise ja joomise on lõpetanud.

³Wash thyself therefore, and anoint thyself, and put thy raiment upon thee, and go down to the floor; make not thyself known to the man, until he shall have done eating and drinking.

⁴Aga kui ta heidab magama, siis pane tähele paika, kus ta magab, ja mine tõsta üles ta jalgade kate ja heida magama; siis ta ütleb sulle, mis sa pead tegema.'

⁴And it shall be, when he lies down, that thou shalt mark the place where he shall have lain down, and thou shalt go in, and uncover his feet, and lay thyself down; and he will shew thee what thou shalt do.

⁵Ja Rutt vastas temale: 'Ma teen kõik, mis sa mulle ütled.'

⁵And she said to her, All that thou sayest will I do.

⁶Ja ta läks alla rehealusesse ning tegi kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud.

⁶And she went down to the floor, and did according to all that her mother-in-law had bidden her.

⁷Ja kui Boas oli söönud ja joonud ja ta süda oli rõõmus, siis ta läks magama viljahunniku äärde; ja Rutt tuli hiljukesi, tõstis üles jalgade katte ning heitis magama.

⁷And Boaz ate and drank, and his heart was merry, and he went to lie down at the end of the heap of corn. Then she went softly, and uncovered his feet, and laid herself down.

⁸Aga keskööl mees võpatas ja pööras end, ja vaata, naine magas ta jalgade juures.

⁸And it came to pass at midnight, that the man was startled, and turned himself; and behold, a woman lay at his feet.

⁹Ja ta küsis: 'Kes sa oled?' Ja naine vastas: 'Mina olen Rutt, su teenija. Laota hõlm oma teenija peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!'

⁹And he said, Who art thou? And she answered, I am Ruth, thy handmaid: spread thy skirt over thy handmaid; for thou hast the right of redemption.

¹⁰Siis ta ütles: 'Õnnistagu sind Issand, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad.

¹⁰And he said, Blessed be thou of Jehovah, my daughter! Thou hast shewn more kindness at the end than at the first, inasmuch as thou followedst not young men, whether poor or rich.

¹¹Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!

¹¹And now, my daughter, fear not: all that thou sayest will I do to thee; for all the gate of my people knows that thou art a woman of worth.

¹²On ju nüüd küll tõsi, et ma olen su suguvõsa lunastaja, aga on ka lunastaja, kes on ligem kui mina.

¹²And now, truly I am one that has the right of redemption, yet there is one that has the right of redemption who is nearer than I.

¹³Jää selleks ööks siia, ja kui ta hommikul tahab sind lunastada, hea küll, siis lunastagu! Aga kui ta ei soovi sind lunastada, siis lunastan mina sind, nii tõesti kui Issand elab. Maga hommikuni!'

¹³Stay over to-night, and it shall be in the morning, if he will redeem thee, well -- let him redeem; but if he like not to redeem thee, then will I redeem thee, [as] Jehovah liveth. Lie down until the morning.

¹⁴Ja Rutt magas tema jalgade juures hommikuni, aga tõusis enne, kui keegi teist võis tunda; ja Boas ütles: 'Ärgu saagu teatavaks, et naine on tulnud siia rehealusesse!'

¹⁴And she lay at his feet until the morning; and she rose up before one could know another. And he said, Let it not be known that a woman came into the threshing-floor.

¹⁵Ja ta ütles: 'Anna suurrätik, mis sul üll on, ja hoia see lahti!' Ja ta hoidis seda. Siis Boas mõõtis kuus mõõtu otri ja pani temale selga; ja ta läks linna.

¹⁵And he said, Bring the cloak that thou hast upon thee, and hold it. And she held it, and he measured six [measures] of barley, and laid [it] on her; and he went into the city.

¹⁶Ja Rutt tuli oma ämma juurde ning see küsis: 'Kuidas sul läks, mu tütar?' Ja ta jutustas temale kõik, mis mees oli temale teinud,

¹⁶And she came to her mother-in-law; and she said, Who art thou, my daughter? And she told her all that the man had done to her.

¹⁷ja ütles: 'Ta andis mulle need kuus mõõtu otri, sest ta ütles: Ära mine oma ämma juurde tühje käsi!'

¹⁷And she said, These six [measures] of barley gave he me; for he said to me, Go not empty to thy mother-in-law.

¹⁸Ja ämm ütles: 'Jää siia, mu tütar, kuni sa saad teada, kuidas asi õnnestub, sest see mees ei puhka enne, kui on täna asja toime saatnud!'

¹⁸Then she said, Be still, my daughter, until thou know how the matter will fall; for the man will not rest until he have completed the matter this day.