1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
1La parole de l'Eternel me fut adressée, en ces mots:
2'Inimesepoeg, pööra oma pale Seiri mäestiku poole ja kuuluta sellele prohvetlikult
2Fils de l'homme, tourne ta face vers la montagne de Séir, Et prophétise contre elle!
3ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tulen sulle kallale, Seiri mäestik; ma sirutan oma käe su vastu ning teen sind tühjaks ja lagedaks.
3Tu lui diras: Ainsi parle le Seigneur, l'Eternel: Voici, j'en veux à toi, montagne de Séir! J'étends ma main sur toi, Et je fais de toi une solitude et un désert.
4Su linnad teen ma varemeiks ja sa jäädki lagedaks. Ja sa saad tunda, et mina olen Issand.
4Je mettrai tes villes en ruines, Tu deviendras une solitude, Et tu sauras que je suis l'Eternel.
5Et sa oled pidanud igavest viha ja oled andnud Iisraeli lapsed mõõga kätte nende õnnetuse ajal, lõpliku karistuse ajal,
5Parce que tu avais une haine éternelle, Parce que tu as précipité par le glaive les enfants d'Israël, Au jour de leur détresse, Au temps où l'iniquité était à son terme,
6siis seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, muudan ma sind vereks ja veri järgib sind; tõesti, sul on veresüüd ja veri järgib sind.
6Je suis vivant! dit le Seigneur, l'Eternel, Je te mettrai à sang, et le sang te poursuivra; Puisque tu n'as pas haï le sang, Le sang te poursuivra.
7Ma teen Seiri mäestiku tühjaks ja lagedaks, ma hävitan sealt mineja ja tulija.
7Je ferai de la montagne de Séir une solitude et un désert, Et j'en exterminerai les allants et les venants.
8Ma täidan tema mäed mahalöödutega; su küngastel ja su orgudes ja kõigis su jäärakuis langevad mõõgaga mahalöödud.
8Je remplirai de morts ses montagnes; Sur tes collines, dans tes vallées, dans tous tes ravins, Tomberont ceux qui seront frappés par l'épée.
9Ma teen sind igavesti lagedaks ja su linnades ei elata enam. Ja te saate tunda, et mina olen Issand.
9Je ferai de toi des solitudes éternelles, Tes villes ne seront plus habitées, Et vous saurez que je suis l'Eternel.
10Et sa oled öelnud: 'Mõlemad rahvad ja mõlemad maad on minu, me võtame need endile', kuigi Issand oli seal,
10Parce que tu as dit: Les deux nations, les deux pays seront à moi, Et nous en prendrons possession, Quand même l'Eternel était là,
11siis seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, talitan ma sinuga vastavalt su vihale ja agarusele, mida sa oma vihkamises osutasid nende vastu; ja ma tutvustan ennast neile, kui ma mõistan kohut sinu üle,
11Je suis vivant! dit le Seigneur, l'Eternel, J'agirai avec la colère et la fureur Que tu as montrées, dans ta haine contre eux; Et je me ferai connaître au milieu d'eux, Quand je te jugerai.
12ja sa saad tunda, et mina olen Issand. Ma olen kuulnud kõiki su laimamisi, mis sa oled rääkinud Iisraeli mägede kohta, öeldes: 'Need on tehtud lagedaks, antud meile roaks.'
12Tu sauras que moi, l'Eternel, J'ai entendu tous les outrages Que tu as proférés contre les montagnes d'Israël, En disant: Elles sont dévastées, Elles nous sont livrées comme une proie.
13Te olete suurustanud mu ees oma suuga ja olete karjunud mu vastu oma sõnu; ma olen seda kuulnud.
13Vous vous êtes élevés contre moi par vos discours, Vous avez multiplié vos paroles contre moi: J'ai entendu.
14Nõnda ütleb Issand Jumal: Kogu maa rõõmuks teen ma su lagedaks.
14Ainsi parle le Seigneur, l'Eternel: Lorsque tout le pays sera dans la joie, Je ferai de toi une solitude.
15Et sa rõõmustasid Iisraeli soo pärisosa pärast, kui see tehti lagedaks, siis talitan ma sinuga nõndasamuti: lagedaks saad sina, Seiri mäestik, ja kogu Edom. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.
15A cause de la joie que tu as éprouvée Parce que l'héritage de la maison d'Israël était dévasté, Je te traiterai de la même manière; Tu deviendras une solitude, montagne de Séir, Toi, et Edom tout entier. Et ils sauront que je suis l'Eternel.