¹Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse!

¹Eternel! je cherche en toi mon refuge: Que jamais je ne sois confondu!

²Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind!

²Dans ta justice, sauve-moi et délivre-moi! Incline vers moi ton oreille, et secours-moi!

³Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.

³Sois pour moi un rocher qui me serve d'asile, Où je puisse toujours me retirer! Tu as résolu de me sauver, Car tu es mon rocher et ma forteresse.

⁴Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust!

⁴Mon Dieu, délivre-moi de la main du méchant, De la main de l'homme inique et violent!

⁵Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.

⁵Car tu es mon espérance, Seigneur Eternel! En toi je me confie dès ma jeunesse.

⁶Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus.

⁶Dès le ventre de ma mère je m'appuie sur toi; C'est toi qui m'as fait sortir du sein maternel; tu es sans cesse l'objet de mes louanges.

⁷Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks.

⁷Je suis pour plusieurs comme un prodige, Et toi, tu es mon puissant refuge.

⁸Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva.

⁸Que ma bouche soit remplie de tes louanges, Que chaque jour elle te glorifie!

⁹Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!

⁹Ne me rejette pas au temps de la vieillesse; Quand mes forces s'en vont, ne m'abandonne pas!

¹⁰Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu

¹⁰Car mes ennemis parlent de moi, Et ceux qui guettent ma vie se consultent entre eux,

¹¹ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!'

¹¹Disant: Dieu l'abandonne; Poursuivez, saisissez-le; il n'y a personne pour le délivrer.

¹²Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi!

¹²O Dieu, ne t'éloigne pas de moi! Mon Dieu, viens en hâte à mon secours!

¹³Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust!

¹³Qu'ils soient confus, anéantis, ceux qui en veulent à ma vie! Qu'ils soient couverts de honte et d'opprobre, ceux qui cherchent ma perte!

¹⁴Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.

¹⁴Et moi, j'espérerai toujours, Je te louerai de plus en plus.

¹⁵Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu.

¹⁵Ma bouche publiera ta justice, ton salut, chaque jour, Car j'ignore quelles en sont les bornes.

¹⁶Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.

¹⁶Je dirai tes oeuvres puissantes, Seigneur Eternel! Je rappellerai ta justice, la tienne seule.

¹⁷Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.

¹⁷O Dieu! tu m'as instruit dès ma jeunesse, Et jusqu'à présent j'annonce tes merveilles.

¹⁸Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!

¹⁸Ne m'abandonne pas, ô Dieu! même dans la blanche vieillesse, Afin que j'annonce ta force à la génération présente, Ta puissance à la génération future!

¹⁹Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?

¹⁹Ta justice, ô Dieu! atteint jusqu'au ciel; Tu as accompli de grandes choses: ô Dieu! qui est semblable à toi?

²⁰Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest.

²⁰Tu nous as fait éprouver bien des détresses et des malheurs; Mais tu nous redonneras la vie, Tu nous feras remonter des abîmes de la terre.

²¹Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima!

²¹Relève ma grandeur, Console-moi de nouveau!

²²Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha!

²²Et je te louerai au son du luth, je chanterai ta fidélité, mon Dieu, Je te célébrerai avec la harpe, Saint d'Israël!

²³Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud.

²³En te célébrant, j'aurai la joie sur les lèvres, La joie dans mon âme que tu as délivrée;

²⁴Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust.

²⁴Ma langue chaque jour publiera ta justice, Car ceux qui cherchent ma perte sont honteux et confus.