1Ja Issand ütles Saamuelile: 'Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.'
1ויאמר יהוה אל שמואל עד מתי אתה מתאבל אל שאול ואני מאסתיו ממלך על ישראל מלא קרנך שמן ולך אשלחך אל ישי בית הלחמי כי ראיתי בבניו לי מלך׃
2Aga Saamuel ütles: 'Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.' Ja Issand vastas: 'Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.
2ויאמר שמואל איך אלך ושמע שאול והרגני ויאמר יהוה עגלת בקר תקח בידך ואמרת לזבח ליהוה באתי׃
3Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!'
3וקראת לישי בזבח ואנכי אודיעך את אשר תעשה ומשחת לי את אשר אמר אליך׃
4Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: 'Kas tuled rahuga?'
4ויעש שמואל את אשר דבר יהוה ויבא בית לחם ויחרדו זקני העיר לקראתו ויאמר שלם בואך׃
5Ja ta vastas: 'Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!' Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.
5ויאמר שלום לזבח ליהוה באתי התקדשו ובאתם אתי בזבח ויקדש את ישי ואת בניו ויקרא להם לזבח׃
6Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: 'Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.'
6ויהי בבואם וירא את אליאב ויאמר אך נגד יהוה משיחו׃
7Aga Issand ütles Saamuelile: 'Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.'
7ויאמר יהוה אל שמואל אל תבט אל מראהו ואל גבה קומתו כי מאסתיהו כי לא אשר יראה האדם כי האדם יראה לעינים ויהוה יראה ללבב׃
8Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'
8ויקרא ישי אל אבינדב ויעברהו לפני שמואל ויאמר גם בזה לא בחר יהוה׃
9Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: 'Issand ei ole ka teda valinud.'
9ויעבר ישי שמה ויאמר גם בזה לא בחר יהוה׃
10Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: 'Issand ei ole neid valinud.'
10ויעבר ישי שבעת בניו לפני שמואל ויאמר שמואל אל ישי לא בחר יהוה באלה׃
11Ja Saamuel küsis Iisailt: 'Kas poisid on kõik siin?' Ja Iisai vastas: 'Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.' Siis ütles Saamuel Iisaile: 'Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!'
11ויאמר שמואל אל ישי התמו הנערים ויאמר עוד שאר הקטן והנה רעה בצאן ויאמר שמואל אל ישי שלחה וקחנו כי לא נסב עד באו פה׃
12Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: 'Tõuse ja võia teda, sest tema on see!'
12וישלח ויביאהו והוא אדמוני עם יפה עינים וטוב ראי ויאמר יהוה קום משחהו כי זה הוא׃
13Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
13ויקח שמואל את קרן השמן וימשח אתו בקרב אחיו ותצלח רוח יהוה אל דוד מהיום ההוא ומעלה ויקם שמואל וילך הרמתה׃
14Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt kohutas teda.
14ורוח יהוה סרה מעם שאול ובעתתו רוח רעה מאת יהוה׃
15Siis ütlesid Saulile tema sulased: 'Vaata ometi, kuri vaim Jumalalt kohutab sind.
15ויאמרו עבדי שאול אליו הנה נא רוח אלהים רעה מבעתך׃
16Käskigu nüüd meie isand oma sulaseid, kes on su ees, otsida mees, kes oskab kannelt lüüa, et ta siis, kui su peal on Jumala kuri vaim, mängiks oma käega ja sul oleks siis parem olla!'
16יאמר נא אדננו עבדיך לפניך יבקשו איש ידע מנגן בכנור והיה בהיות עליך רוח אלהים רעה ונגן בידו וטוב לך׃
17Ja Saul ütles oma sulastele: 'Vaadake siis mulle üks mees, kes hästi mängib, ja tooge mu juurde!'
17ויאמר שאול אל עבדיו ראו נא לי איש מיטיב לנגן והביאותם אלי׃
18Ja üks noortest meestest kostis ning ütles: 'Vaata, ma olen näinud petlemlase Iisai poega, kes oskab mängida; ta on vapper kangelane, sõjamees ja osav sõnas; ta on nägus mees ja Issand on temaga.'
18ויען אחד מהנערים ויאמר הנה ראיתי בן לישי בית הלחמי ידע נגן וגבור חיל ואיש מלחמה ונבון דבר ואיש תאר ויהוה עמו׃
19Siis läkitas Saul käskjalad Iisai juurde, et nad ütleksid: 'Saada minu juurde oma poeg Taavet, kes on lammaste juures!'
19וישלח שאול מלאכים אל ישי ויאמר שלחה אלי את דוד בנך אשר בצאן׃
20Ja Iisai võttis eesli, leiba, nahklähkri veini ja ühe sikutalle ning läkitas oma poja Taavetiga Saulile.
20ויקח ישי חמור לחם ונאד יין וגדי עזים אחד וישלח ביד דוד בנו אל שאול׃
21Nii tuli Taavet Sauli juurde ja astus tema teenistusse; Saul armastas teda väga ja Taavet sai tema sõjariistade kandjaks.
21ויבא דוד אל שאול ויעמד לפניו ויאהבהו מאד ויהי לו נשא כלים׃
22Ja Saul läkitas Iisaile ütlema: 'Lase Taavet jääda mu teenistusse, sest ta on minu silmis armu leidnud!'
22וישלח שאול אל ישי לאמר יעמד נא דוד לפני כי מצא חן בעיני׃
23Ja kui vaim Jumalalt oli Sauli peal, võttis Taavet kandle ja mängis oma käega; siis Saul sai hingata ja temal oli parem olla ning kuri vaim lahkus ta pealt.
23והיה בהיות רוח אלהים אל שאול ולקח דוד את הכנור ונגן בידו ורוח לשאול וטוב לו וסרה מעליו רוח הרעה׃