1Kui meeste vahel on riid ja nad astuvad kohtu ette ja neile mõistetakse kohut, õige õigeks ja süüdlane süüdi,
1כי יהיה ריב בין אנשים ונגשו אל המשפט ושפטום והצדיקו את הצדיק והרשיעו את הרשע׃
2ja kui süüdlane on peksu väärt, siis käskigu kohtumõistja teda maha heita ja enese juuresolekul teda peksta, lugedes vastavalt tema süüle:
2והיה אם בן הכות הרשע והפילו השפט והכהו לפניו כדי רשעתו במספר׃
3temale antagu nelikümmend hoopi, mitte rohkem, et su venda su silma ees ei häbistataks, kui temale antakse veel rohkem hoope kui need.
3ארבעים יכנו לא יסיף פן יסיף להכתו על אלה מכה רבה ונקלה אחיך לעיניך׃
4Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!
4לא תחסם שור בדישו׃
5Kui vennad elavad üheskoos, aga üks neist sureb ja tal ei ole poega, siis ei tohi surnu naine saada väljapoole võõrale mehele; ta küdi heitku tema juurde ja võtku tema enesele naiseks ning täitku mehevenna kohustust!
5כי ישבו אחים יחדו ומת אחד מהם ובן אין לו לא תהיה אשת המת החוצה לאיש זר יבמה יבא עליה ולקחה לו לאשה ויבמה׃
6Ja esimest poega, kelle naine sünnitab, peetagu surnud venna pojaks, et ta nime ei kustutataks Iisraelist.
6והיה הבכור אשר תלד יקום על שם אחיו המת ולא ימחה שמו מישראל׃
7Aga kui see mees ei nõustu võtma oma venna naist, siis mingu ta vennanaine väravasse vanemate ette ja öelgu: 'Mu küdi keeldub oma venna nime säilitamisest Iisraelis, ta ei taha täita mehevenna kohustust.'
7ואם לא יחפץ האיש לקחת את יבמתו ועלתה יבמתו השערה אל הזקנים ואמרה מאן יבמי להקים לאחיו שם בישראל לא אבה יבמי׃
8Siis linna vanemad kutsugu tema ja rääkigu temaga. Aga kui ta jääb kindlaks ja ütleb: 'Ma ei ole nõus teda võtma',
8וקראו לו זקני עירו ודברו אליו ועמד ואמר לא חפצתי לקחתה׃
9siis astugu ta vennanaine vanemate silma all tema juurde, võtku tal sandaal jalast, sülitagu temale näkku ja tunnistagu ning öelgu: 'Nõnda tehtagu mehega, kes ei taha jätkata oma venna sugu!'
9ונגשה יבמתו אליו לעיני הזקנים וחלצה נעלו מעל רגלו וירקה בפניו וענתה ואמרה ככה יעשה לאיש אשר לא יבנה את בית אחיו׃
10Ja temale pandagu Iisraelis nimeks 'paljasjalgne pere'!
10ונקרא שמו בישראל בית חלוץ הנעל׃
11Kui mehed kisklevad üksteisega ja ühe naine astub ligi, et päästa oma meest selle käest, kes teda peksab, sirutab oma käe välja ja haarab kinni selle häbemest,
11כי ינצו אנשים יחדו איש ואחיו וקרבה אשת האחד להציל את אישה מיד מכהו ושלחה ידה והחזיקה במבשיו׃
12siis raiu temal käsi ära, su silm ärgu andku armu!
12וקצתה את כפה לא תחוס עינך׃
13Sul ärgu olgu kukrus kahesugust vaenaela, üks suurem ja teine väiksem!
13לא יהיה לך בכיסך אבן ואבן גדולה וקטנה׃
14Sul ärgu olgu kojas kahesugust vakka, üks suurem ja teine väiksem!
14לא יהיה לך בביתך איפה ואיפה גדולה וקטנה׃
15Sul olgu täis ja õige vaenael, täis ja õige vakk, et su päevi pikendataks maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
15אבן שלמה וצדק יהיה לך איפה שלמה וצדק יהיה לך למען יאריכו ימיך על האדמה אשר יהוה אלהיך נתן לך׃
16Sest igaüks, kes teeb seda, on jäle Issandale, sinu Jumalale, igaüks, kes teeb kõverust.
16כי תועבת יהוה אלהיך כל עשה אלה כל עשה עול׃
17Tuleta meelde, mida Amalek tegi sulle teekonnal, kui sa lahkusid Egiptusest,
17זכור את אשר עשה לך עמלק בדרך בצאתכם ממצרים׃
18kuidas ta tuli sulle tee peal vastu ja hävitas su järelväe, kõik väsinud su järelt, kui sa olid jõuetu ja roidunud, sest ta ei kartnud Jumalat!
18אשר קרך בדרך ויזנב בך כל הנחשלים אחריך ואתה עיף ויגע ולא ירא אלהים׃
19Ja kui Issand, su Jumal, annab sulle rahu kõigist su vaenlasist ümberkaudu maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks pärida, siis kustuta Amaleki mälestus taeva alt! Ära seda unusta!
19והיה בהניח יהוה אלהיך לך מכל איביך מסביב בארץ אשר יהוה אלהיך נתן לך נחלה לרשתה תמחה את זכר עמלק מתחת השמים לא תשכח׃