1Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, tuli Simson oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: 'Ma tahan minna kambrisse oma naise juurde!' Aga naise isa ei lasknud teda minna.
1ויהי מימים בימי קציר חטים ויפקד שמשון את אשתו בגדי עזים ויאמר אבאה אל אשתי החדרה ולא נתנו אביה לבוא׃
2Ja naise isa ütles: 'Ma olen alati mõelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile. Eks ole ta noorem õde temast ilusam? Saagu nüüd see tema asemel sulle!'
2ויאמר אביה אמר אמרתי כי שנא שנאתה ואתננה למרעך הלא אחתה הקטנה טובה ממנה תהי נא לך תחתיה׃
3Aga Simson vastas neile: 'Seekord olen ma vilistite ees süüta, kui ma neile paha teen.'
3ויאמר להם שמשון נקיתי הפעם מפלשתים כי עשה אני עמם רעה׃
4Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
4וילך שמשון וילכד שלש מאות שועלים ויקח לפדים ויפן זנב אל זנב וישם לפיד אחד בין שני הזנבות בתוך׃
5Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistite viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
5ויבער אש בלפידים וישלח בקמות פלשתים ויבער מגדיש ועד קמה ועד כרם זית׃
6Kui vilistid küsisid: 'Kes seda tegi?', siis vastati: 'Simson, timnalase väimees, sellepärast et äi võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile.' Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
6ויאמרו פלשתים מי עשה זאת ויאמרו שמשון חתן התמני כי לקח את אשתו ויתנה למרעהו ויעלו פלשתים וישרפו אותה ואת אביה באש׃
7Aga Simson ütles neile: 'Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne, kui olen teile tasunud!'
7ויאמר להם שמשון אם תעשון כזאת כי אם נקמתי בכם ואחר אחדל׃
8Ja ta peksis nad puruks suures tapluses 'säärtest puusadeni'. Seejärel ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
8ויך אותם שוק על ירך מכה גדולה וירד וישב בסעיף סלע עיטם׃
9Vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
9ויעלו פלשתים ויחנו ביהודה וינטשו בלחי׃
10Ja Juuda mehed küsisid: 'Miks olete tulnud meie vastu?' Nad vastasid: 'Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega.'
10ויאמרו איש יהודה למה עליתם עלינו ויאמרו לאסור את שמשון עלינו לעשות לו כאשר עשה לנו׃
11Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juurde ja nad ütlesid Simsonile: 'Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks sa tegid meile seda?' Aga tema vastas neile: 'Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile.'
11וירדו שלשת אלפים איש מיהודה אל סעיף סלע עיטם ויאמרו לשמשון הלא ידעת כי משלים בנו פלשתים ומה זאת עשית לנו ויאמר להם כאשר עשו לי כן עשיתי להם׃
12Ja nad ütlesid temale: 'Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistite kätte anda.' Simson ütles neile: 'Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!'
12ויאמרו לו לאסרך ירדנו לתתך ביד פלשתים ויאמר להם שמשון השבעו לי פן תפגעון בי אתם׃
13Nad ütlesid temale vastates: 'Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata.' Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
13ויאמרו לו לאמר לא כי אסר נאסרך ונתנוך בידם והמת לא נמיתך ויאסרהו בשנים עבתים חדשים ויעלוהו מן הסלע׃
14Kui ta jõudis Lehhisse, siis hõiskasid vilistid temale vastu; aga Issanda Vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsekui tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt.
14הוא בא עד לחי ופלשתים הריעו לקראתו ותצלח עליו רוח יהוה ותהיינה העבתים אשר על זרועותיו כפשתים אשר בערו באש וימסו אסוריו מעל ידיו׃
15Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
15וימצא לחי חמור טריה וישלח ידו ויקחה ויך בה אלף איש׃
16Ja Simson ütles: 'Eesli lõualuuga - hunnik hunniku peale. Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!'
16ויאמר שמשון בלחי החמור חמור חמרתים בלחי החמור הכיתי אלף איש׃
17Ja kui ta nõnda oli öelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
17ויהי ככלתו לדבר וישלך הלחי מידו ויקרא למקום ההוא רמת לחי׃
18Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Issanda poole ning ütles: 'Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!'
18ויצמא מאד ויקרא אל יהוה ויאמר אתה נתת ביד עבדך את התשועה הגדלה הזאת ועתה אמות בצמא ונפלתי ביד הערלים׃
19Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli välja vesi ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks 'Hüüdja allikas', mis on Lehhis tänapäevani.
19ויבקע אלהים את המכתש אשר בלחי ויצאו ממנו מים וישת ותשב רוחו ויחי על כן קרא שמה עין הקורא אשר בלחי עד היום הזה׃
20Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistite ajal kakskümmend aastat.
20וישפט את ישראל בימי פלשתים עשרים שנה׃