¹Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

¹TUHAN Yang Mahatinggi berkata kepadaku, "Hai manusia fana, nyanyikanlah lagu penguburan ini bagi Tirus, kota pesisir yang berdagang dengan penduduk segala pantai: Tirus, dengan sombong engkau berkata, 'Kecantikanku sungguh sempurna!'

²'Ja sina, inimesepoeg, alusta nutulaulu Tüürose pärast

²(27:1)

³ja ütle Tüürosele, kes elab mere väravate juures ja kaubitseb rahvastega paljudelt saartelt: Nõnda ütleb Issand Jumal: Tüüros, sa ise ütled: 'Mina olen täiuslikult ilus!'

³(27:1)

⁴Su rajad on merede südames, su ehitajad tegid su täiuslikult ilusaks.

⁴Bagimu samudra bagaikan rumah. Kau dibangun seperti kapal indah.

⁵Nad ehitasid sind Seniiri küpressidest, kõik, mis puutub laudadesse; nad võtsid Liibanonilt seedrid, et valmistada sulle maste.

⁵Dindingmu kayu aras Gunung Hermon tiang layarmu kayu cemara dari Libanon.

⁶Su aerud tehti Baasani tammedest, su käil oli kaetud elevandiluuga, pealistuseks kittide saarte küpressidele.

⁶Dayung-dayungmu dibuat dari pohon-pohon besar di Basan. Geladakmu dibuat dari kayu cemara, dari kepulauan Siprus asalnya, hiasannya tatahan gading berharga.

⁷Su puri oli Egiptuse linasest riidest, see oli su tundemärk; su varikatus oli sinisest ja purpurpunasest riidest Eliisa saartelt.

⁷Layar dan tanda pengenalmu dari linen buatan Mesir, dengan aneka sulaman. Halus benar bahan tenda-tendamu, kain dari Siprus berwarna ungu.

⁸Su sõudjaiks olid Siidoni ja Arvadi elanikud, su oma targad, Tüüros, olid su sees: nemad olid su kiprid.

⁸Pendayungmu dari Sidon dan Arwad. Anak buahmu sendiri pelaut-pelaut yang cakap.

⁹Gebali vanemad ja targad tihendasid su pragusid. Sinu sisse tulid kõik mere laevad ja nende meeskonnad, et vahetada sinuga kaupa.

⁹Tukang-tukang kayu yang bekerja di kapal adalah para pengrajin dari Gebal. Dari setiap negeri kapal-kapal datang hendak mengadakan hubungan dagang.

¹⁰Pärsia, Luud ja Puut olid sõdureiks su sõjaväes; sinu juures riputasid nad üles oma kilbid ja kiivrid, nemad andsid sulle su toreduse.

¹⁰Prajurit-prajurit dari Persia, Lidia dan Libia masuk tentaramu. Mereka menggantungkan perisai dan topi baja mereka pada tembok-tembok kotamu. Mereka telah membantu mengalahkan musuh-musuh dan menambah kemasyhuranmu.

¹¹Su müüridel ümberringi olid arvadlased ja su sõjavägi, ja su tornides olid gammadlased; nemad riputasid oma kilbid ümberringi su müüride külge, nemad tegid su ilu täiuslikuks.

¹¹Prajurit-prajurit dari Arwad berjaga di tembok-tembokmu; menara-menaramu dikawal oleh orang-orang dari Gamad. Perisai mereka tergantung berderet-deret pada tembokmu. Merekalah yang melengkapi keindahanmu.

¹²Tarsis oli su kaubamuretseja, sest sinul oli rohkesti igasugu vara; nad andsid sulle vahetuskaubaks hõbedat, rauda, tina ja seatina.

¹²Engkau menjual barang-barang daganganmu yang berlimpah-limpah itu di Spanyol, dan sebagai bayarannya engkau menerima perak, besi, timah putih dan timah hitam.

¹³Jaavan, Tubal ja Mesek kauplesid sinuga; nad andsid sulle vahetuskaubaks orje ning vaskriistu.

¹³Engkau berdagang di Yunani, di Tubal, dan di Mesekh, dan sebagai bayarannya kau terima dari mereka budak-budak dan barang-barang dari perunggu.

¹⁴Toogarma sugu andis sulle kauba eest hobuseid, ratsahobuseid ja muulasid.

¹⁴Engkau menukarkan barang-barangmu dengan kuda kereta, kuda tunggang dan bagal dari Bet-Togarma.

¹⁵Rodanlased kauplesid sinuga; paljud saared olid su teenistuses kaubamuretsejaina: nad tõid sulle maksuna elevandiluud ja eebenipuud.

¹⁵Penduduk Rodus berdagang juga dengan engkau dan penduduk daerah pesisir membeli barang-barang daganganmu dengan gading dan kayu hitam.

¹⁶Süüria oli su kaubamuretseja, sest sul oli rohkesti tooteid: nad andsid sulle kauba eest türkiise, purpurpunaseid, kirjatud ja peeni valgeid kangaid, koralle ja rubiine.

¹⁶Para pedagang dari negeri Siria membeli barang-barang daganganmu dan hasil-hasilmu yang banyak itu. Mereka membayar dengan permata dari batu zamrud, kain merah ungu, kain bersulam, linen halus, permata dari batu koral dan batu merah delima.

¹⁷Juuda ja Iisraeli maa, nemadki kauplesid sinuga: Minniti nisu, vaha ja mett, õli ja vaiku andsid nad sulle vahetuskaubaks.

¹⁷Yehuda dan Israel menukarkan barang daganganmu dengan gandum, madu, minyak zaitun dan rempah-rempah.

¹⁸Damaskus oli su kaubamuretseja su paljude toodete vastu, sest sul oli rohkesti igasugu vara: veini Helbonist ja villa Saharist.

¹⁸Penduduk Damsyik membeli barang daganganmu dan hasil-hasilmu dan membayarnya dengan anggur dari Helbon, bulu domba dari Sahar, besi tempa dan rempah-rempah.

¹⁹Daan ja Jaavan Uusalist andsid sulle kauba eest taotud rauda, kassiat ja kalmust, mis tulid sulle vahetuskaubana.

¹⁹(27:18)

²⁰Dedan kauples sinuga ratsutamiseks tarvitatavate sadulatekkidega.

²⁰Penduduk Dedan membayar barang-barangmu dengan kain-kain pelana.

²¹Araablased ja kõik Keedari vürstid olid su teenistuses kaubamuretsejaina: nad hankisid sulle kaubana tallesid, jäärasid ja sikke.

²¹Orang Arab dan penguasa tanah Kedar membeli barang-barangmu dengan anak domba, domba jantan dan kambing.

²²Seeba ja Raama kaupmehed kauplesid sinuga: nad andsid su kauba eest parimat kõigist palsameist, igasugu kalliskive ja kulda.

²²Untuk membeli barang-barangmu para pedagang dari Syeba dan Raema membawa permata-permata, emas dan rempah-rempah yang paling baik.

²³Haaran, Kanne ja Eden, Seeba, Assuri ja Kilmadi kaupmehed kauplesid sinuga:

²³Kota-kota Haran, Kane, Eden, saudagar-saudagar dari Syeba, kota-kota Asyur dan Kilmad, semuanya berdagang dengan engkau.

²⁴nemad kauplesid sinuga su turul kauniste kangastega, siniste ja kirjatud mantlitega, kirjude vaipadega ja tugevate punutud köitega.

²⁴Mereka menjual kepadamu pakaian mewah, kain merah ungu, kain bersulam, permadani-permadani yang beraneka warna, dan tali-temali yang kuat.

²⁵Tarsise laevade karavanid vedasid su kaupu. Nõnda sa täitusid raske lastiga ja said väga toredaks merede südames.

²⁵Barang daganganmu dibawa dengan iring-iringan kapal dagang yang besar-besar. Engkau bagaikan kapal yang berat muatannya, kapal yang mengarungi samudra.

²⁶Su sõudjad viisid sind suurtele vetele, aga idatuul murrab su merede südames:

²⁶Para pendayung membawamu ke laut lepas. Kau dihantam angin timur yang mengganas.

²⁷su varandus, su kaup, su vahetuskaup, su meremehed ja su kiprid, su pragudetihendajad ja su kaubavahetajad ja kõik su sõjamehed, kes on su sees, ja kogu su rahvahulk, kes on su sees, vajuvad merede südamesse su langemispäeval.

²⁷Segala barang dagangan muatanmu, semua pelaut beserta anak buahmu, semua tukang kayu dan saudagarmu, setiap prajurit di kapal itu, mereka semua hilang tenggelam pada waktu engkau karam.

²⁸Lained laksuvad su kiprite kisast.

²⁸Pelaut-pelautmu berteriak karena takut jeritannya bergema di pantai-pantai laut.

²⁹Oma laevadelt astuvad alla kõik aerudehoidjad; laevurid, kõik kiprid astuvad maale,

²⁹Kini kapal itu ditinggalkan, semua pelautmu naik ke daratan.

³⁰lasevad sinu pärast kuulda oma häält ja kaebavad kibedasti; nad puistavad enestele põrmu pähe, nad püherdavad tolmus.

³⁰Mereka menangisi nasibmu, mengeluh dan meratap dengan pilu. Mereka menaburkan debu di kepala dan berguling dalam abu tanda duka.

³¹Nad ajavad sinu pärast pead paljaks ja rõivastuvad kotiriidesse; nad nutavad sinu pärast kibedasti ja valusas leinas.

³¹Demi engkau mereka menggunduli kepala, memakai kain karung penuh dukacita. Mereka menangis pilu dan meratapi nasibmu.

³²Nad alustavad kurtes sinu pärast nutulaulu ja laulavad sinust: Kes on iial jäänud nii hääletuks nagu Tüüros keset merd?

³²Lalu mereka menyanyikan sebuah lagu penguburan, 'Tirus, siapa tandinganmu? Tirus, di laut engkau kini membisu.

³³Kui su kaubad saabusid meredelt, küllastasid sa paljusid rahvaid; oma rohkete varade ja kaupadega tegid sa rikkaks kuningaid.

³³Sewaktu samudra kauarungi dengan muatan padat berisi, kaupenuhi kebutuhan bangsa-bangsa; raja-raja pun kaujadikan kaya.

³⁴Nüüd oled sa purustatud, eemal meredest, vete sügavustes; su vahetuskaup ja kogu su meeskond on vajunud koos sinuga.

³⁴Kini engkau sudah tenggelam, hancur di dasar lautan. Seluruh anak buahmu dan semua muatan hilang bersama engkau di tengah lautan.'

³⁵Kõik saarte elanikud on sinu pärast kohkunud, ja nende kuningaid on haaranud ärevus, nende näod on hirmunud.

³⁵Semua orang yang tinggal di tepi pantai gentar mendengar nasibmu. Raja-raja mereka pun sangat ketakutan; kengerian tampak pada wajah-wajah mereka.

³⁶Kaupmehed rahvaste seas põlastavad sind: sa oled muutunud hirmutiseks ja sind ei ole enam iialgi.'

³⁶Engkau hilang lenyap untuk selama-lamanya. Pedagang-pedagang di seluruh dunia menjadi gempar karena takut akan mengalami nasib seperti itu."