¹Mina olen mees, kes nägi viletsust tema nuhtluse nuudi all.

¹Akulah orang yang telah merasakan sengsara, karena tertimpa kemarahan Allah.

²Ta ajas mind ja pani mind käima pimeduses, mitte valguses.

²Makin jauh aku diseret-Nya ke dalam tempat yang gelap gulita.

³Tõesti, ta pööras oma käe minu vastu ja tõstab seda minu vastu iga päev.

³Aku dipukuli berkali-kali, tanpa belas kasihan sepanjang hari.

⁴Ta kulutas mu liha ja naha, ta murdis mu luud.

⁴Ia membuat badanku luka parah, dan tulang-tulangku patah.

⁵Ta ehitas mu vastu kindluse ja ümbritses mind kibeduse ning vaevaga.

⁵Ia meliputi aku dengan duka dan derita.

⁶Ta pani mu istuma pimedusse nagu need, kes on ammu surnud.

⁶Aku dipaksa-Nya tinggal dalam kegelapan seperti orang yang mati di zaman yang silam.

⁷Ta tegi mu ümber müüri ja ma ei pääse välja, ta pani mind raskeisse ahelaisse.

⁷Dengan belenggu yang kuat diikat-Nya aku, sehingga tak ada jalan keluar bagiku.

⁸Kuigi ma hüüan ja karjun appi, summutab tema mu palved.

⁸Aku menjerit minta pertolongan, tapi Allah tak mau mendengarkan.

⁹Ta tegi mu teele tahutud kividest müüri, rikkus mu teerajad.

⁹Ia mengalang-alangi jalanku dengan tembok-tembok batu.

¹⁰Ta on mulle varitsevaks karuks, peidus olevaks lõviks.

¹⁰Seperti beruang Ia menunggu, seperti singa Ia menghadang aku.

¹¹Ta paiskas segi mu teed, kiskus mind lõhki, tegi mu lagedaks.

¹¹Dikejar-Nya aku sampai menyimpang dari jalan, lalu aku dicabik-cabik dan ditinggalkan.

¹²Ta tõmbas oma ammu vinna ja pani mind oma nooltele märgiks.

¹²Ia merentangkan busur-Nya, dan menjadikan aku sasaran anak panah-Nya.

¹³Ta laskis oma nooled mu neerudesse.

¹³Anak panah-Nya menembus tubuhku sampai menusuk jantungku.

¹⁴Ma olen kogu oma rahva naeruks, nende igapäevaseks pilkelauluks.

¹⁴Sepanjang hari aku ditertawakan semua orang, dan dijadikan bahan sindiran.

¹⁵Ta toitis mind kibedate taimedega, jootis mind koirohuga.

¹⁵Hanya kepahitan yang diberikan-Nya kepadaku untuk makanan dan minumanku.

¹⁶Ta vajutas mu põrmu, laskis mu hambad kuluda sõmeras.

¹⁶Mukaku digosokkan-Nya pada tanah, gigiku dibenturkan-Nya pada batu sampai patah.

¹⁷Jah, sina tõukasid mu hinge rahupõlvest välja, ma olen unustanud, mis on õnn.

¹⁷Telah lama aku tak merasa sejahtera; sudah lupa aku bagaimana perasaan bahagia.

¹⁸Ma ütlen: Kadunud on mu jõud ja mu lootus Issanda peale.

¹⁸Aku tak lagi mempunyai kemasyhuran, lenyaplah harapanku pada TUHAN.

¹⁹Mõtle mu viletsusele ja kodutusele, koirohule ja mürgile!

¹⁹Memikirkan pengembaraan dan kemalanganku bagaikan makan racun yang pahit.

²⁰Sina küll mõtled sellele, et mu hing on rõhutud.

²⁰Terus-menerus hal itu kupikirkan, sehingga batinku tertekan.

²¹Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel:

²¹Meskipun begitu harapanku bangkit kembali, ketika aku mengingat hal ini:

²²see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:

²²Kasih TUHAN kekal abadi, rahmat-Nya tak pernah habis,

²³need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!

²³selalu baru setiap pagi sungguh, TUHAN setia sekali!

²⁴Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.

²⁴TUHAN adalah hartaku satu-satunya. Karena itu, aku berharap kepada-Nya.

²⁵Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.

²⁵TUHAN baik kepada orang yang berharap kepada-Nya, dan kepada orang yang mencari Dia.

²⁶Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.

²⁶Jadi, baiklah kita menunggu dengan tenang sampai TUHAN datang memberi pertolongan;

²⁷Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses.

²⁷baiklah kita belajar menjadi tabah pada waktu masih muda.

²⁸Ta istugu üksi ja vakka, kui see on pandud ta peale!

²⁸Pada waktu TUHAN memberi penderitaan, hendaklah kita duduk sendirian dengan diam.

²⁹Ta pistku oma suu põrmu - võib-olla on veel lootust!

²⁹Biarlah kita merendahkan diri dan menyerah, karena mungkin harapan masih ada.

³⁰Ta andku oma põsk sellele, kes teda lööb, et ta oleks küllalt teotatud!

³⁰Sekalipun ditampar dan dinista, hendaklah semuanya itu kita terima.

³¹Sest Issand ei tõuka ära igaveseks.

³¹Sebab, TUHAN tidak akan menolak kita untuk selama-lamanya.

³²Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast.

³²Setelah Ia memberikan penderitaan Ia pun berbelaskasihan, karena Ia tetap mengasihi kita dengan kasih yang tak ada batasnya.

³³Sest ta ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest.

³³Ia tidak dengan rela hati membiarkan kita menderita dan sedih.

³⁴Kui jalge alla tallatakse kõik vangid maal,

³⁴Kalau jiwa kita tertekan di dalam tahanan,

³⁵kui väänatakse mehe õigust Kõigekõrgema palge ees,

³⁵kalau kita kehilangan hak yang diberikan TUHAN,

³⁶kui inimesele tehakse ülekohut tema riiuasjas - kas Issand seda ei näe?

³⁶karena keadilan diputarbalikkan, pastilah TUHAN mengetahuinya dan memperhatikan.

³⁷Kes ütleb, et midagi sünnib, ilma et Issand oleks seda käskinud?

³⁷Jika TUHAN tidak menghendaki sesuatu, pasti manusia tidak dapat berbuat apa-apa untuk itu.

³⁸Eks tule Kõigekõrgema suust niihästi kuri kui hea?

³⁸Baik dan jahat dijalankan hanya atas perintah TUHAN.

³⁹Miks inimesed elus nurisevad? Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!

³⁹Mengapa orang harus berkeluh-kesah jika ia dihukum karena dosa-dosanya?

⁴⁰Uurigem ja proovigem oma teid ja pöördugem tagasi Issanda juurde!

⁴⁰Baiklah kita menyelidiki hidup kita, dan kembali kepada TUHAN Allah di surga. Marilah kita membuka hati dan berdoa,

⁴¹Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas!

⁴¹(3:40)

⁴²Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad, sina ei andnudki meile andeks.

⁴²"Kami berdosa dan memberontak kepada-Mu, ya TUHAN, dan Engkau tak memberi pengampunan.

⁴³Sa oled peitunud vihasse, oled meid jälitanud, armuta surmanud.

⁴³Kami Kaukejar dan Kaubunuh, belas kasihan-Mu tersembunyi dalam amarah-Mu.

⁴⁴Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.

⁴⁴Murka-Mu seperti awan yang tebal sekali sehingga tak dapat ditembus oleh doa-doa kami.

⁴⁵Sa oled teinud meid pühkmeiks ja jätisteks rahvaste seas.

⁴⁵Kami telah Kaujadikan seperti sampah di mata seluruh dunia.

⁴⁶Kõik meie vaenlased ajavad oma suu ammuli meie vastu.

⁴⁶Kami dihina semua musuh kami dan ditertawakan;

⁴⁷Meile on tulnud hirm ja haud, hävitus ja hukkumine.

⁴⁷kami ditimpa kecelakaan dan kehancuran, serta hidup dalam bahaya dan ketakutan.

⁴⁸Veeojad voolavad mu silmist mu rahva tütre hävingu pärast.

⁴⁸Air mataku mengalir seperti sungai karena bangsaku telah hancur.

⁴⁹Mu silmad voolavad lakkamatult, pisaratel ei ole pidamist,

⁴⁹Aku akan menangis tanpa berhenti,

⁵⁰kuni Issand vaatab taevast alla ja näeb.

⁵⁰sampai Engkau, ya TUHAN di surga, memperhatikan kami.

⁵¹Mu silm teeb mu hingele valu kõigi mu linna tütarde pärast.

⁵¹Hatiku menjadi sedih melihat nasib wanita-wanita di kota kami.

⁵²Tõesti, nagu lindu küttisid mind need, kes põhjuseta on mu vaenlased.

⁵²Seperti burung, aku dikejar musuh yang tanpa alasan membenci aku.

⁵³Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus ja pildusid mu peale kive.

⁵³Ke dalam sumur yang kering mereka membuang aku hidup-hidup lalu menimbuni aku dengan batu.

⁵⁴Vesi tõusis mul üle pea, ma ütlesin: 'Nüüd olen kadunud!'

⁵⁴Air naik sampai ke kepalaku, dan aku berpikir, --'Habislah riwayatku!'

⁵⁵Ma hüüdsin su nime, Issand, sügavaimast kaevust.

⁵⁵Ya TUHAN, aku berseru kepada-Mu, dari dasar sumur yang dalam itu.

⁵⁶Sina kuulsid mu hüüdu: 'Ära peida oma kõrva mu appihüüde eest, et saaksin kergendust!'

⁵⁶Aku mohon dengan sangat janganlah menutupi telinga-Mu terhadap permintaanku agar Kau menolong aku. Maka doaku Kaudengar, dan Kaudatang mendekat; Kau berkata, 'Jangan gentar.'

⁵⁷Sa olid ligi, kui ma sind hüüdsin, sa ütlesid: 'Ära karda!'

⁵⁷(3:56)

⁵⁸Sina, Issand, seletad mu hinge riiuasja, sina lunastad mu elu.

⁵⁸Kaudatang memperjuangkan perkaraku, ya TUHAN, nyawaku telah Kauselamatkan.

⁵⁹Sina, Issand, näed mu rõhumist, mõista mulle õigust!

⁵⁹Engkau melihat kejahatan yang dilakukan terhadapku, rencana jahat musuh yang membenci aku. Karena itu, ya TUHAN, belalah perkaraku.

⁶⁰Sina näed kogu nende kättemaksu, kõiki nende kavatsusi mu vastu.

⁶⁰(3:59)

⁶¹Sina kuuled nende laimamist, Issand, kõiki nende kavatsusi minu vastu.

⁶¹Engkau, TUHAN, mendengar aku dihina; Engkau tahu semua rencana mereka.

⁶²Mu vastaste huuled ja nende pomin on mu vastu iga päev.

⁶²Mereka membicarakan aku sepanjang hari. Untuk mencelakakan aku, mereka membuat rencana keji.

⁶³Vaata, kas nad istuvad või tõusevad - mina olen nende pilkelaul.

⁶³Dari pagi sampai malam, aku dijadikan bahan tertawaan.

⁶⁴Maksa neile kätte, Issand, nende kätetööd mööda!

⁶⁴Hukumlah mereka setimpal perbuatan mereka, ya TUHAN.

⁶⁵Anna neile paadunud süda, tulgu su sajatus nende peale!

⁶⁵Kutukilah mereka, dan biarlah mereka tinggal dalam keputusasaan.

⁶⁶Aja neid taga raevus ja hävita nad Issanda taeva alt!

⁶⁶Kejarlah dan binasakanlah mereka semua sampai mereka tersapu habis dari dunia."