¹Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal?

¹Mengapa Engkau jauh, ya TUHAN dan bersembunyi waktu kami kesesakan?

²Vaesed saavad vaevatud riivatute uhkusest, olles kinni kavaluste kaudu, mis nad on välja mõelnud.

²Dengan angkuh orang jahat menindas orang miskin; biarlah mereka terjerat oleh jaringnya sendiri.

³Sest õel kiitleb oma hinge ihaldustest ja ahne kirub, põlastab Issandat.

³Orang jahat membual tentang keinginannya yang jahat, orang serakah mengutuk dan menolak TUHAN.

⁴Õel oma ülbuses hoopleb: 'Tema kättemaksu ei tule! Jumalat ei ole!' - need on kõik tema mõtted.

⁴Orang berdosa tidak peduli akan TUHAN, karena angkuhnya ia berpikir Allah tak ada.

⁵Tema käigud õnnestuvad alati; sinu õiglased kohtud on eemal kõrgel ta meelest; ta puhub kõigi oma vastaste peale.

⁵Orang jahat berhasil dalam segala usahanya; ia tidak mengenal atau mengerti hukum TUHAN dan meremehkan semua lawannya.

⁶Ta ütleb oma südames: 'Mina ei kõigu, põlvest põlve ma olen see, kellele ei juhtu õnnetust!'

⁶Katanya dalam hati, "Aku tak akan gagal, dan turun-temurun seperti orang yang tidak hidup jahat."

⁷Ta suu on täis sajatusi, kavalust ja rõhumist; ta keele all on vaev ja nurjatus.

⁷Ia terus mengutuk, mengancam dan menipu, kata-katanya penuh kebencian dan kejahatan.

⁸Ta istub varitsemas õuede taga, salajases paigas ta tapab süütu, ta silmad luuravad õnnetut.

⁸Ia bersembunyi di desa-desa hendak membunuh orang yang tidak bersalah. Seperti singa ia menunggu di balik semak memata-matai orang yang tidak berdaya. Ia menghadang orang miskin di tempat yang sunyi, menyergapnya dan menyeretnya pergi.

⁹Ta varitseb salajases paigas nagu lõvi padrikus; ta varitseb, et tabada viletsat; ta tababki tema, tõmmates teda oma võrku.

⁹(10:8)

¹⁰Ta küürutab ja lömitab, ja õnnetud langevad ta vägevate küünte vahele.

¹⁰Ia membungkuk, siap hendak menerkam; ia menjatuhkan orang dengan kekerasan.

¹¹Ta ütleb oma südames: 'Jumal on unustanud, ta on oma palge peitnud, ta ei näe ilmaski!'

¹¹Pikirnya, "Allah sudah lupa dan tidak memperhatikan; untuk seterusnya Ia tidak melihat aku!"

¹²Tõuse, Issand, tõsta oma käsi üles, oh Jumal! Ära unusta viletsaid!

¹²Bangkitlah, TUHAN, hukumlah orang jahat! Ingatlah orang yang tertindas!

¹³Mispärast teotab õel Jumalat? Ta mõtleb oma südames, et sina ei hooli sellest.

¹³Mengapa orang jahat terus menghina Allah dan berpikir Allah tak akan menghukumnya?

¹⁴Sina oled seda näinud, sest sina näed vaeva ja meelekibedust, et tasuda oma käega; õnnetu jätab enese sinu hooleks, sina oled vaeslapse abimees.

¹⁴Tetapi Engkau melihatnya; Kauperhatikan kesusahan dan sengsara, dan selalu siap untuk menolong. Orang yang tak berdaya menyerahkan diri kepada-Mu, Engkau selalu menolong orang yang miskin.

¹⁵Murra katki õelate käsivars, maksa kätte kurja õelus, kuni sa seda enam ei leia!

¹⁵Patahkanlah kekuasaan orang jahat dan durhaka; hukumlah mereka karena perbuatannya sampai mereka jera.

¹⁶Issand on kuningas ikka ja igavesti, paganad on kadunud tema maalt.

¹⁶TUHAN memerintah untuk selama-lamanya; bangsa-bangsa yang tidak mengenal Dia akan lenyap dari tanah-Nya.

¹⁷Viletsate igatsemist sa kuuled, Issand; sina kinnitad nende südant, su kõrv paneb neid tähele,

¹⁷TUHAN, Engkau mendengar doa orang hina dan menguatkan hati mereka.

¹⁸et mõista õiglast kohut vaeslapsele ja rõhutule, et mullast saadud inimene enam ei ajaks hirmu peale.

¹⁸Anak yatim dan orang tertindas Kaubela perkaranya, supaya tak ada orang yang menakutkan mereka.