1Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
1Untuk pemimpin kor. Mazmur Daud, hamba TUHAN. Dinyanyikan kepada TUHAN pada waktu Daud dilepaskan dari Saul dan dari musuh-musuhnya. (18-2) Kucinta kepada-Mu, ya TUHAN, Engkaulah kekuatanku.
2Siis ta ütles: 'Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
2(18-3) TUHAN seperti benteng yang kuat tempat aku berlindung. Allahku seperti gunung batu tempat aku bernaung. Seperti perisai Ia menutupi aku, dan menjaga aku agar aman selalu.
3Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
3(18-4) Aku berseru kepada TUHAN yang patut dipuji, Ia membebaskan aku dari musuh-musuhku.
4'Kiidetud olgu Issand!' nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
4(18-5) Aku dikelilingi bahaya maut dan digenangi banjir kebinasaan.
5Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
5(18-6) Aku dikelilingi bahaya maut, perangkap maut ada di depanku.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
6(18-7) Dalam kesesakanku aku berseru kepada TUHAN, aku berteriak kepada Allahku mohon pertolongan. Dari Rumah-Nya Ia mendengar suaraku dan memperhatikan seruanku.
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.
7(18-8) Lalu bumi berguncang dan bergetar, dasar-dasar gunung goyah dan gemetar karena kemarahan Allah.
8Siis värises ja vabises maa, mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu, sest ta viha süttis.
8(18-9) Asap menyembur dari lubang hidung-Nya, api dan bara keluar dari mulut-Nya.
9Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli neelamas, tulised söed lõõmasid tema seest.
9(18-10) Langit dibelah-Nya, lalu turunlah Ia dengan awan gelap di bawah kaki-Nya.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha, ja ta jalge all oli tume pilv.
10(18-11) Ia terbang dengan mengendarai kerub; Ia melayang di atas sayap angin.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas ning ta hõljus tuule tiibadel.
11(18-12) Ia menyelubungi diri-Nya dengan kegelapan; awan mendung yang tebal mengelilingi Dia.
12Ta pani enesele katteks pimeduse, majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.
12(18-13) Dari kilat di hadapan-Nya, keluarlah awan, hujan es dan api.
13Kumast lõhkesid pilved ta ees, sadas rahet ja tuliseid süsi.
13(18-14) Lalu TUHAN mengguntur dari angkasa; Yang Mahatinggi memperdengarkan suara-Nya.
14Issand müristas taevast ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält rahe ja tuliste sütega.
14(18-15) Ia menembakkan panah-panah-Nya dan menceraiberaikan musuh; Ia menyambarkan kilat berulang-ulang, dan membuat mereka lari.
15Ta heitis oma nooli ja pillutas neid, lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.
15(18-16) Dasar laut tersingkap dan alas bumi terbuka waktu TUHAN membentak musuh-Nya dengan murka.
16Siis said nähtavaks vete sügavused ja maailma alused paljastusid sinu sõitluse läbi, Issand, sinu sõõrmete tuule puhangust.
16(18-17) Dari atas TUHAN mengulurkan tangan-Nya; dipegang-Nya aku dan ditarik-Nya dari air yang dalam.
17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
17(18-18) Ia menyelamatkan aku dari musuh yang perkasa dan dari orang-orang yang membenci aku, karena mereka terlalu kuat bagiku.
18Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest, mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.
18(18-19) Mereka menyerang aku waktu aku ditimpa bencana, tetapi TUHAN menjadi penolongku.
19Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
19(18-20) Ia melepaskan aku dari bahaya dan menyelamatkan aku karena Ia berkenan padaku.
20Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.
20(18-21) TUHAN membalas perbuatanku yang benar; Ia memberkati aku sebab aku tidak bersalah.
21Issand teeb mulle head mu õigust mööda, ta tasub mulle mu käte puhtust mööda.
21(18-22) Aku mentaati perintah TUHAN dan tidak berpaling dari Allahku.
22Sest ma hoidsin Issanda teid ega taganenud õelasti Jumalast.
22(18-23) Semua hukum-Nya kuperhatikan, perintah-perintah-Nya tidak kulalaikan.
23Sest kõik ta määrused on mu ees, ma ei ole hüljanud tema seadlusi.
23(18-24) Ia tahu bahwa aku tidak bercela dan menjauhkan diri dari kesalahan.
24Ma olin laitmatu tema ees ja hoidusin pahateost.
24(18-25) Maka TUHAN membalas perbuatanku yang benar sebab Ia tahu aku tidak bersalah.
25Seepärast Issand tasus mulle mu õigust mööda, mu käte puhtust mööda tema silma ees.
25(18-26) TUHAN, Engkau setia kepada orang yang setia dan baik kepada orang yang baik.
26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
26(18-27) Terhadap orang yang suci Kaunyatakan diri-Mu suci, tetapi orang yang jahat Kaumusuhi.
27puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
27(18-28) Orang yang rendah hati Kauselamatkan, tetapi orang yang congkak Kautundukkan.
28Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.
28(18-29) Engkau menyalakan pelitaku; TUHAN Allahku menerangi kegelapanku.
29Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.
29(18-30) Engkau menguatkan aku untuk menumpas musuh; dengan bantuan Allahku kudobrak pertahanan mereka.
30Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri.
30(18-31) Perbuatan Allah sempurna janji TUHAN dapat dipercaya. Ia seperti perisai bagi semua yang berlindung pada-Nya.
31Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
31(18-32) Sebab hanya Tuhanlah Allah; Allah saja pembela kita.
32Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
32(18-33) Dialah Allah yang menguatkan aku dan membuat jalanku aman.
33See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.
33(18-34) Ia menguatkan kakiku seperti kaki rusa, dan menjaga keselamatanku di pegunungan.
34Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
34(18-35) Ia melatih aku untuk berperang, sehingga aku dapat merentangkan busur yang paling kuat.
35Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
35(18-36) TUHAN, Engkau melindungi dan menyelamatkan aku, dan menopang aku dengan kuasa-Mu; aku menjadi unggul karena tindakan-Mu.
36Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.
36(18-37) Kaujaga aku supaya aku tidak tertawan, dan aku tidak pernah jatuh.
37Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
37(18-38) Kukejar musuhku dan kukalahkan mereka, dan pantang mundur sampai mereka binasa.
38Ma tahan jälitada oma vaenlasi ja nad kätte saada ega taha tulla tagasi enne, kui olen teinud neile lõpu.
38(18-39) Kubanting mereka sampai tak dapat bangun lagi, mereka rebah tak berdaya di depan kakiku.
39Ma tahan nad purustada, nõnda et nad ei saa tõusta, vaid langevad mu jalge alla.
39(18-40) Kauberi aku kekuatan untuk berperang, dan kemenangan atas musuh-musuhku.
40Sa vöötad mind rammuga sõja jaoks, sa surud maha mu alla need, kes tõusevad mu vastu.
40(18-41) Kaubuat musuhku lari daripadaku; orang-orang yang membenci aku kubinasakan.
41Sa pöörad minu poole mu vaenlaste selja, ma hävitan oma vihamehed.
41(18-42) Mereka berteriak, tetapi tak ada yang menolong, mereka berseru kepada TUHAN, tetapi Ia tidak menjawab.
42Nad hüüavad appi, aga päästjat ei ole; nad hüüavad Issanda poole, aga tema ei vasta neile.
42(18-43) Mereka kuremukkan seperti debu yang berhamburan, dan kusapu seperti lumpur di jalan.
43Nüüd ma hõõrun nad pihuks nagu tolmu tuule ees; ma põrmustan nad nagu tänavate pori.
43(18-44) Engkau membebaskan aku dari kaum yang durhaka, dan menjadikan aku penguasa bangsa-bangsa; bangsa yang tidak kukenal menjadi hambaku.
44Sina päästad mind rahva riidlemistest; sa sead mind rahvaste peaks. Hõimud, keda ma ei tunne, hakkavad mind orjama.
44(18-45) Orang-orang asing tunduk kepadaku dan taat bila mendengar perintahku.
45Kuuldes minust nad kuulevad mu sõna, võõra rahva lapsed meelitavad mind.
45(18-46) Keberanian mereka sudah hilang; mereka gemetar dan keluar dari kubunya.
46Võõra rahva lapsed nõrkevad ja väljuvad värisedes oma linnustest.
46(18-47) TUHAN hidup! Terpujilah pembelaku! Agungkanlah kebesaran Allah penyelamatku!
47Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
47(18-48) Ia memberi aku kemenangan atas musuhku; bangsa-bangsa ditaklukkan-Nya di hadapanku,
48Jumal, kes mulle annab kättemaksu ja alistab mulle rahvad!
48(18-49) diselamatkan-Nya aku dari lawan-lawanku. TUHAN, Kauberi aku kemenangan atas musuhku, Kaulindungi aku dari orang-orang yang kejam.
49Sina, kes mind päästad mu vaenlaste käest, sa ülendad mu mulle vastuhakkajate üle ja vabastad mu vägivallameeste käest.
49(18-50) Maka kuagungkan Engkau di antara bangsa-bangsa, dan kunyanyikan puji-pujian bagi-Mu.
50Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.
50(18-51) Allah memberi kemenangan besar kepada raja-Nya, Ia tetap mengasihi orang pilihan-Nya, yaitu Daud dan keturunannya untuk selama-lamanya.
51Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!'