1Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes:
1Mazmur Daud, ketika ia lari dari Absalom, anaknya. (3-2) Ya TUHAN, alangkah banyaknya musuhku, sangat banyak yang menyerang aku!
2Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu.
2(3-3) Ada banyak yang berkata bahwa Allah tak mau menolong aku.
3Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela.
3(3-4) Tetapi Engkau, ya TUHAN, adalah perisai yang melindungi aku. Kauberi aku kemenangan, dan Kaubesarkan hatiku.
4Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles.
4(3-5) Aku berseru kepada TUHAN; dari bukit-Nya yang suci Ia menjawab aku.
5Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela.
5(3-6) Aku berbaring dan tidur dengan tentram, dan bangun lagi, sebab TUHAN menopang aku.
6Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind.
6(3-7) Aku tidak takut kepada ribuan lawan yang mengepung aku dari segala jurusan.
7Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu.
7(3-8) Selamatkanlah aku, ya TUHAN Allahku, hukumlah dan lumpuhkanlah semua lawanku.
8Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad.
8(3-9) Dari Engkaulah datang pertolongan, ya TUHAN, sudilah memberkati umat-Mu.
9Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus! Sela.