¹Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.

¹Ɣas zemreɣ ad mmeslayeɣ timeslayin n ddunit meṛṛa, ad rnuɣ tid n lmalayekkat, m'ur sɛiɣ ara leḥmala n tideț, ad iliɣ am ṭṭbel yeddendunen neɣ nnaqus yeṭṭenṭunen.

²Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi.

²Ɣas ma yețțunefk-iyi-d ad țxebbiṛeɣ s ɣuṛ Ṛebbi, ad fehmeɣ kra yellan d lbaḍna, ad sɛuɣ tamusni di mkul lḥaǧa, ɣas ad sɛuɣ liman s wayes i zemreɣ ad iniɣ i wedrar qleɛ iman-ik syagi tṛuḥeḍ ɣer wemkan ihina, m'ur sɛiɣ ara leḥmala ɣer wiyaḍ, nekk d ulac.

³Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

³Ɣas daɣen ad feṛqeɣ ayen akk sɛiɣ i wid yelluẓen, ad rnuɣ ad sebbleɣ tudert-iw alamma d lmut ɣef ddemma n wiyaḍ, m'ur sɛiɣ ara leḥmala deg ul-iw, ayagi ur iyi-infiɛ ara.

⁴Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,

⁴Leḥmala n tideț tețțawi-d ṣṣbeṛ, leḥmala tețɛawan, leḥmala ur tesɛi ara tismin, ur tesɛi ara zzux, win yesɛan leḥmala deg ul-is ur yețcekkiṛ ara iman-is,

⁵ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,

⁵Win yesɛan leḥmala n tideț ur ițnadi ara ad ixdem cceṛ, ur yețnadi ara ɣef nnfeɛ-ines, ur izeɛɛef ur yețțaṭṭaf cceḥnat ;

⁶tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.

⁶Win yesɛan leḥmala ur ifeṛṛeḥ ara s lbaṭel meɛna ifeṛṛeḥ s lḥeqq;

⁷Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.

⁷leḥmala tețsamaḥ kullec, tețțamen, tessaram tsebbeṛ i kullec.

⁸Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused - need kõrvaldatakse, olgu keeled - need vaibuvad, olgu tunnetus - see lõpeb ära.

⁸Axebbeṛ n wayen i d-yețțasen s ɣuṛ Ṛebbi ad ifak, timeslayin ur nețwassen ara ad ḥebsent, tamusni aț-țefnu, ma d leḥmala n tideț werǧin aț-țfak ;

⁹Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,

⁹axaṭer tamusni-nneɣ txuṣṣ, ayen nețbecciṛ s ɣuṛ Sidi Ṛebbi ur innekmal ara,

¹⁰aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.

¹⁰meɛna m'ara d-yaweḍ wayen innekmalen, ayen ixuṣṣen meṛṛa ad imḥu.

¹¹Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.

¹¹Asmi lliɣ d aqcic, țmeslayeɣ am weqcic, țxemmimeɣ, țmeyyizeɣ slɛeqliya n weqcic ; asmi uɣaleɣ d argaz, ǧǧiɣ lɛeqliya n weqcic.

¹²Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹²Ass-agi, nețwali am akken di lemri yumsen, meɛna imiren a nuɣal a nwali akken ilaq ; ass-agi tamusni inu mazal txuṣṣ lameɛna ad uɣaleɣ ad issineɣ akken i yi-issen Sidi Ṛebbi.

¹³Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

¹³Tura ihi tlata n leḥwayeǧ-agi i gesɛan lqima : liman, asirem d leḥmala ; lameɛna di tlata-agi, d lehmala i ț-țameqqrant.