1Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks.
1Ilaq a ɣ-ḥesben yemdanen belli d iqeddacen kan n Lmasiḥ i nella, d wid i gwekkel Sidi Ṛebbi i wessefhem n lbaḍna-ines.
2Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad.
2Acu i nețṛaǧu deg win i nwekkel ɣef lḥaǧa ? Nețṛaǧu a nețkel fell-as !
3Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut,
3Nekk, ur iyi-d-tewqiɛ ara ma yella tesḍelmem-iyi kunwi neɣ ma isseḍlem-iyi ccṛeɛ n yemdanen ; nekk daɣen ur sḍelmeɣ ara iman-iw,
4sest ma ei tea enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab.
4ɣas akken ur iyi-isseḍlem ara wul-iw, mačči d ayagi ara d-isbeggnen belli d aḥeqqi i lliɣ, axaṭer d Sidi Ṛebbi ara yi-ḥasben.
5Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.
5Daymi ur țḥasabet ara uqbel lweqt, uqbel tuɣalin n Ssid-nneɣ ; d nețța ara d-isbeggnen s tafat-is ayen yeffren di ṭṭlam, ara d-ibeggnen daɣen ayen yeffren deg wulawen. Imiren yal yiwen ad isɛu ccan yuklal ɣer Sidi Ṛebbi.
6Aga neid sõnu, vennad, olen ma tarvitanud enese ja Apollose kohta teie pärast, et te võiksite meilt õppida - mitte üle selle, mis on kirjutatud -, et te omavahel ei hoopleks ühe ega teise vastu.
6Ay atmaten, ayen akka i d-nniɣ fell-i akk-d Abulus nniɣ-t-id iwakken aț-țfehmem lmeɛna n lemtel-agi : « Ur țɛeddit ara akkin i tilas n wayen yuran » ; ilaq yiwen ur ixeddem lxilaf ger yemdanen, iwakken ad izuxx s yiwen deg-sen.
7Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud?
7Ihi anwa i k-yessulin ccan sennig wiyaḍ ? Acu ur k-d-nekki ara s ɣuṛ Ṛebbi deg wayen akk tesɛiḍ ? Imi d nețța i k-d-yefkan, acuɣeṛ i tețcekkiṛeḍ iman-ik am akken mačči s ɣuṛ-es i k-d-yekka ?
8Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud, juba te valitsete ilma meieta kuningatena! Jah, kui te tõesti oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad!
8Atan teṛwam yakan, tuɣalem d imeṛkantiyen ! Tuɣalem d imḍebbṛen mbla nukni, acḥal bɣiɣ lemmer ț-țideț tzemrem i yiman-nwen iwakken a nḍebbeṛ s tdukli !
9Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele.
9Nukni yellan d imceggɛen n Lmasiḥ, yefka-yaɣ Ṛebbi imukan ineggura ; aql-aɣ am wid ibuṣan, am wid i tețɛassa lmut, tfeṛṛeǧ deg-nneɣ ddunit meṛṛa, am lmalayekkat, am yemdanen.
10Meie oleme Kristuse pärast arutud, aga teie olete arukad Kristuses; meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad; teie olete aulised, aga meie oleme autud.
10Nukni d imehbal ɣef ddemma n Lmasiḥ, ma d kunwi d iɛeqliyen di tikli-nwen akk-d Lmasiḥ ! Nukni nefcel, kunwi tesɛam tazmert ; nukni nețwaḥqeṛ ma d kunwi tesɛam ccan !
11Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad, ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu.
11Ar tura, aql-aɣ neqqim i laẓ d fad, neɛra, nețwet, nețmenṭar si tama ɣer tayeḍ ;
12Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära,
12nețɛețțib iman nneɣ a nexdem iwakken a d-nawi aɣṛum-nneɣ s ifassen-nneɣ. M'ara ɣ-reggmen nukni nețbarak-iten, m'ara ɣ-țqehhiṛen nukni nețțawi-yasen,
13kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini.
13m'ara d-inin ayen n diri fell-aneɣ nenehhu-ten. Ar tura ḥesben-aɣ am iḍumman n ddunit, am ineggura n yemdanen.
14Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid et teid manitseda nagu oma armsaid lapsi.
14Ur wen-d-uriɣ ara ayagi iwakken a kkun-sneḥcameɣ, meɛna iwakken a kkun-sfehmeɣ am arraw iw i ḥemmleɣ.
15Sest kui teil oleks ka kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa - evangeeliumi kaudu olen mina teid sünnitanud Jeesuses Kristuses.
15Ɣas ma llan ɛecṛa alaf yemdanen i kkun isselmaden deg webrid n Lmasiḥ, yiwen n baba-twen kan i tesɛam di Lmasiḥ, imi d nekk i kkun-id-yewwin ɣer webrid n Lmasiḥ s Lexbaṛ n lxiṛ.
16Sellepärast ma kutsun teid üles: võtke mind eeskujuks!
16A kkun-weṣṣiɣ ihi aț-țeddum am akken ddiɣ nekkini.
17Just seepärast ma saatsin teile Timoteose, kes on mu armas ja ustav laps Issandas, et ta tuletaks teile meelde minu teeradu Kristuses Jeesuses, nõnda nagu ma õpetan kõikjal igas koguduses.
17Ɣef wayagi i wen-ceggɛeɣ Timuti, mmi eɛzizen di Lmasiḥ, iḍuɛen Sidi Ṛebbi iwakken a wen-d-yesmekti amek i leḥḥuɣ deg webrid n Lmasiḥ, akken i t-sselmadeɣ di mkul tajmaɛt n watmaten.
18Mõned on saanud suureliseks, nagu ma ei tulekski enam teie juurde.
18Kra deg-wen ikcem-iten zzux, ɣilen ur n-țṛuḥuɣ ara a kkun-ẓreɣ ?
19Aga ma tulen varsti teie juurde, kui Issand tahab, ja siis ma saan selguse mitte suurustlejate sõnade, vaid väe kohta.
19Meɛna ma yebɣa Sidi Ṛebbi, qṛib a n-aseɣ ɣuṛ-wen. Ad ẓreɣ widak-agi yețzuxxun, mačči d imeslayen-nsen kan iwumi ara ḥesseɣ meɛna ad waliɣ ayen iwumi izemren.
20Sest Jumala riik ei ole ju sõnades, vaid väes.
20Axaṭer tazmert n tgeldit n Sidi Ṛebbi mačči d imeslayen kan ara ț-id-isbeggnen, meɛna d lecɣal.
21Mida te tahate: kas ma pean teie juurde tulema vitsaga või armastuse ja malbusega?
21D acu i tebɣam ? A n-aseɣ ɣuṛ wen s uɛekkaz, neɣ s wul yeččuṛen d leḥmala akk-d leḥnana ?