1Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.
1Walit acḥal i ɣ-iḥemmel Baba Ṛebbi, armi nețțusemma d arraw-is ! yerna ț-țideț d arraw-is i nella. Ddunit ur aɣ-teɛqil ara d arraw n Ṛebbi imi ur tessin ara Sidi Ṛebbi.
2Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
2A wid eɛzizen, aql-aɣ tura d arraw n Ṛebbi, ayen akken ara nuɣal werɛad i d-yedṛi, lameɛna neẓra belli m'ara d-yedṛu, a nili am nețța, axaṭer a t-nwali akken yella.
3Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, just nagu tema on puhas.
3Kra n win yessaramen deg-s ad yeṣfu akken yeṣfa Lmasiḥ.
4Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine.
4Kra n win idenben yerẓa ccariɛa n Sidi Ṛebbi, axaṭer ddnub ț-țaṛuẓi n ccariɛa.
5Te teate, et tema on ilmunud patte ära kandma ning temas endas ei ole pattu.
5Teẓram belli Lmasiḥ yusa-d iwakken ad ikkes ddnub nețța ur nesɛi ddnub.
6Ükski, kes püsib temas, ei tee pattu; ükski, kes teeb pattu, ei ole näinud ega mõistnud teda.
6Kra n win yeṭṭfen deg-s ixeṭṭu i ddnub ; kra n win yețɛicin di ddnub ur t-iwala ur t-yessin.
7Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige.
7Ay arrac imeẓyanen, ɣuṛ-wat win ara kkun-iɣuṛṛen. Win iteddun s lḥeqq d aḥeqqi akken yella Sidna Ɛisa d aḥeqqi.
8Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algusest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.
8Win yețɛicin di ddnub yedda d Cciṭan, axaṭer d nețța i d amednub amezwaru. Ɣef ddemma n wayagi i d-yusa Mmi-s n Ṛebbi iwakken ad yessenger lecɣal n Cciṭan.
9Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast.
9Kra n wid yellan d arraw n Ṛebbi ur țɛicin ara di ddnub, axaṭer tudert i d-itekken s ɣuṛ Sidi Ṛebbi tella deg-sen ; ur zmiren ara ad ɛicen di ddnub imi s ɣuṛ Ṛebbi i d-ɛawden talalit.
10Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, nagu ka mitte see, kes ei armasta oma venda.
10Atah wayen i d-ițbegginen lxilaf yellan ger warraw n Sidi Ṛebbi d wid n Cciṭan : kra n win ur nteddu ara s lḥeqq neɣ ur nḥemmel ara gma-s ur yelli ara si tarwa n Sidi Ṛebbi.
11Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama.
11Atan lameṛ i wumi teslam si tazwara : ilaq a nemyeḥmal wway gar-aneɣ.
12Mitte nii nagu Kain, kes oli kurjast ja lõi maha oma venna. Ja mispärast ta lõi tema maha? Sellepärast, et tema teod olid kurjad, aga ta venna omad õiged.
12Mačči am Kahin yellan d amcum yenɣa gma-s, yezla-t axaṭer nețța lecɣal-is diri-ten, ma d gma-s iteddu s lḥeqq. f+
13Ärge imestage, vennad, kui maailm teid vihkab.
13Ur wehhmet ara ay atmaten ma yella keṛhen-kkun wat ddunit.
14Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma.
14Nukni nɛedda-d si lmut ɣer tudert axaṭer nḥemmel atmaten. Win ur nḥemmel ara, mazal-it di lmut.
15Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
15Kra n win ikeṛhen gma-s d aqettal, yerna teẓram belli win ineqqen, ulac deg-s tudert n dayem.
16Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest.
16Leḥmala n tideț, nessen-iț s Ɛisa Lmasiḥ yefkan tudert-is fell-aneɣ. Ilaq-aɣ ula d nukni, a nefk tudert nneɣ ɣef watmaten-nneɣ.
17Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
17Ma yella walebɛaḍ yesɛan cci, iwala gma-s di lexṣaṣ ur d-iḥunn ara fell-as, amek ara tezdeɣ leḥmala n Sidi Ṛebbi deg wul-is.
18Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!
18Ay arrac imeẓyanen, ur ḥemmlet ara s wawal kan d yiles aẓidan, lameɛna leḥmala n tideț a d-tban s lecɣal-nwen.
19Sellest me tunneme, et oleme pärit tõest. Ja me võime kinnitada tema ees oma südant,
19S wakka ara nẓer belli di tideț i nella, yerna ad yethedden wul-nneɣ zdat Sidi Ṛebbi,
20et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik.
20ɣas yesseḍlem-aɣ wul-nneɣ : Sidi Ṛebbi sennig wul nneɣ i gella yerna yeẓra kullec.
21Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees
21A wid eɛzizen, ma yella ur aɣ-isseḍlem ara wul-nneɣ, nesɛa lețkal zdat Sidi Ṛebbi.
22ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on tema silmis meelepärane.
22Kra n wayen ara nessuter, ițțak-aɣ-t-id axaṭer neḥrez lumuṛat-is yerna nxeddem lebɣi-s.
23Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud.
23Atan wayen i ɣ-d-yumeṛ : a namen s yisem n Mmi-s Ɛisa Lmasiḥ yerna a nemyeḥmal wway gar-aneɣ am akken yella di lameṛ i ɣ-d-yefka. f+
24Ja kes peab tema käske, püsib Jumalas ja Jumal temas. Ja sellest me tunneme ära, et tema püsib meis - Vaimust, kelle ta meile on andnud.
24Win yețțaṭṭafen di Sidi Ṛebbi, iḥerzen lumuṛat-is, Sidi Ṛebbi yețțili deg wul-is ; yerna a neɛqel belli Sidi Ṛebbi yella deg ul-nneɣ s Ṛṛuḥ iqedsen i ɣ-d-yefka.