¹Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et see ei ole läinud tühja.

¹Ay atmaten, kunwi s yiman-nwen teẓram mačči mbla lmeɛna i d-nusa ɣuṛ-wen.

²Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid teotati Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada Jumala evangeeliumi suure võitlusega.

²Teẓram daɣen nenneɛtab, nețwargem di temdint n Filibus, meɛna neṭṭef di liman-nneɣ di Sidi Ṛebbi, nkemmel abecceṛ n wawal-is gar-awen ɣas akken nețwaqehheṛ.

³Meie manitsused ei tulene eksitusest ega ebapuhtusest ega pettusest.

³Lexbeṛ-agi n lxiṛ i wen-d newwi ur ibni ara ɣef lekdeb neɣ ɣef tḥila d lexdeɛ.

⁴Vastupidi, me räägime nõnda, nagu Jumal meid on arvanud kõlblikuks, et usaldada meie kätte evangeelium: me ei räägi, et meeldida inimestele, vaid Jumalale, kes meie südamed läbi katsub.

⁴Sidi Ṛebbi ițkel fell-aɣ, daymi i ɣ-iceggeɛ iwakken a nbecceṛ awal-is. Axaṭer iẓra nețmeslay mačči iwakken a neɛǧeb i yemdanen, meɛna iwakken a s-neɛǧeb i nețța yessnen ulawen-nneɣ.

⁵Sest nagu te teate, ei ole me kunagi tulnud lipitsevate kõnedega ega ajendatuna ahnusest, Jumal on tunnistajaks.

⁵Teẓram belli leɛmeṛ ur nemmeslay s usqizzeb neɣ neḍmeɛ kra deg yiwen, atan Sidi Ṛebbi d inigi !

⁶Me ei otsi kiitust inimestelt, ei teilt ega muilt,

⁶Leɛmeṛ ur nqelleb ad yali ccan-nneɣ ama ɣuṛ-wen ama ɣer wiyaḍ ; yerna lemmer nebɣi, nezmer a nḥettem iman-nneɣ fell-awen imi d imceggɛen n Lmasiḥ i nella !

⁷kuigi me kui Kristuse apostlid oleksime võinud olla tähtsad; vaid me olime malbed teie keskel, nii nagu toitja ema hellitab oma lapsi;

⁷Meɛna asmi nella gar-awen, neččuṛ d leḥnana am tyemmaț ițḥadaren ɣef warraw-is.

⁸nõnda oleksime meiegi hellusest teie vastu andnud heameelega teile mitte üksnes Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinge, kuna te olite saanud meile armsaks.

⁸Imi tellam deg wulawen-nneɣ, mačči kan d lexbaṛ n lxiṛ n Sidi Ṛebbi i nebɣa a wen-nbecceṛ, meɛna nezmer a nsebbel ula ț-țiṛwiḥin-nneɣ fell-awen, axaṭer teɛzizem fell-aɣ aṭas.

⁹Teie ju mäletate, vennad, meie vaeva ja pingutust! Töötades ööd ja päevad, et mitte saada koormaks kellelegi teist, kuulutasime teile Jumala evangeeliumi.

⁹Ma tecfam ay atmaten ɣef wussan nni mi i wen-d-newwi lexbaṛ n lxiṛ, nenneɛtab, nxeddem iḍ d wass akken ur nețțili ț-țaɛkumt ula i yiwen deg-wen.

¹⁰Teie ja Jumal olete tunnistajaks, kui vagalt ja õiglaselt ja laitmatult me oleme käitunud teiega, kes te usute;

¹⁰Ṛebbi yeẓra, kunwi teẓram belli tikli-nneɣ teṣfa, nedda s lḥeqq, yiwen ur aɣ-d-issukkes lɛib gar-awen kunwi s wid yumnen.

¹¹nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi

¹¹Teẓram daɣen nella i mkul yiwen deg-wen am ubabat ɣer warraw-is.

¹²julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse.

¹²Nenha-kkun, nesseǧhed-ikkun, nḥellel-ikkun iwakken aț-țeddum akken yebɣa Sidi Ṛebbi i wen-d issawlen ɣer tgeldit-is d lɛaḍima-s.

¹³Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te usute.

¹³S wakka nețḥemmid dayem Sidi Ṛebbi imi tqeblem awal-is i wen-d newwi. Tqeblem-t mačči am akken d awal n wemdan, meɛna tqeblem-t imi d awal n Sidi Ṛebbi. D awal-agi i gxeddmen deg-wen tura, kunwi s wid yumnen.

¹⁴Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala koguduste järgijaiks, mis on Juudamaal, sest teiegi olete saanud kannatada oma suguvendade poolt, niisamuti nagu nemad juutide poolt,

¹⁴Ay atmaten, tedṛa yid-wen am tejmuyaɛ n imasiḥiyen yellan di tmurt n Yahuda : akken i kkun-qehṛen warraw n tmurt-nwen akken daɣen i ten-qehṛen wudayen.

¹⁵kes tapsid ka Issanda Jeesuse ning prohvetid ja kiusasid meid taga; nemad ei ole Jumalale meelepärased ja on kõigi inimeste vastased,

¹⁵D udayen-agi i genɣan Ssid nneɣ Ɛisa Lmasiḥ akk-d lenbiya, d nutni daɣen i ɣ-iqehṛen. Ɛuṣan Sidi Ṛebbi yerna d iɛdawen n yemdanen.

¹⁶takistades meid rääkimast paganaile nende päästmiseks; nii täidavad nad igati oma pattude mõõtu. Aga viha on jõudnud nende peale lõplikult.

¹⁶Rnan kemmlen di ddnubat-nsen, axaṭer ur ɣ-ǧǧin ara a nbecceṛ leslak n Sidi Ṛebbi i leǧnas nniḍen ur nelli ara n wat Isṛail. S wakka i d-yeɣli lɛiqab n Sidi Ṛebbi fell-asen.

¹⁷Meie aga, vennad, olles mõnda aega teist lahutatud küll palge, mitte südame poolest, oleme suure igatsusega soovinud näha teie palet.

¹⁷Ma d nukni ay atmaten seg wasmi i d-nṛuḥ s ɣuṛ-wen, ɣas akken ur kkun-ẓerrent ara wallen, tellam deg wulawen-nneɣ ; nxaq fell-awen aṭas, daymi i neɛṛeḍ a d-nas iwakken a kkun-nẓer.

¹⁸Seepärast oleme tahtnud - mina, Paulus, küll rohkem kui korra - tulla tagasi teie juurde, kuid saatan on meid takistanud.

¹⁸Acḥal n tikkal i nebɣa a nuɣal ɣuṛ-wen, nekk s yiman-iw, yiwet neɣ snat n tikkal i ɛerḍeɣ a n-ruḥeɣ, meɛna Cciṭan ur aɣ yeǧǧi ara, iqḍeɛ-aɣ abrid.

¹⁹Sest kes on meie lootus, meie rõõm, meie kiitlemise aupärg meie Issanda Jeesuse Kristuse palge ees tema tulemisel kui mitte teie?

¹⁹D kunwi i d sebba n usirem d lfeṛḥ-nneɣ ɣer Sidi Ṛebbi, yis-wen ara nzuxx zdat Ssid-nneɣ Ɛisa asm'ara d-yuɣal.

²⁰Jah, teie olete meie kirkus ja rõõm!

²⁰Ț-țideț, d kunwi i d can nneɣ i d lfeṛḥ-nneɣ.