1Ma ju tegin endamisi sellise otsuse, et ma ei tule taas teie juurde kurbuses.
1Ihi qesdeɣ ur n-țuɣaleɣ ara ɣuṛ wen, imi ur bɣiɣ ara a kkun sḥezneɣ daɣen.
2Sest kui mina teid kurvastan, kes teine siis rõõmustaks mind kui see, keda ma olen kurvastanud?
2Axaṭer ma sḥezneɣ kkun, anwa ara yi-isfeṛḥen ma yella mačči d kunwi ?
3Ja just seepärast ma kirjutasin teile, et teie juurde tulles mind ei kurvastaks need, kelle üle ma oleksin pidanud rõõmustama. Olen ju veendunud teie kõigi suhtes, et minu rõõm on ka teie kõikide oma.
3Uggadeɣ a yi-isḥeznen kra seg wid i glaq a yi-isfeṛḥen, daymi i wen-d-zzewreɣ tabṛaț-nni, axaṭer ẓriɣ ma yella feṛḥeɣ aț-țfeṛḥem ula d kunwi.
4Ma küll kirjutasin teile suures ahistuses ja südamekitsikuses paljude pisaratega, aga ma ei teinud seda selleks, et teid kurvastada, vaid et te mõistaksite, kui väga ma teid armastan.
4Uriɣ-awen tabṛaț-nni s imeṭṭawen d leḥzen ameqqran akk-d wul yetqelqen, mačči iwakken aț țḥeznem lameɛna iwakken aț-țeẓrem acḥal i kkun-ḥemmleɣ.
5Aga kui keegi on kurvastust põhjustanud, siis ta ei ole kurvastanud mind, vaid mingil määral - et ma ei ütleks liiga rängalt - teid kõiki.
5Ma yella gar-awen win yellan d sebba n leḥzen, mačči d nekk i gesseḥzen lameɛna d kunwi meṛṛa i gesseḥzen, yeɛni bɣiɣ a d-iniɣ amur ameqqran deg-wen.
6Niisugusele piisab noomimisest, mida ta enamiku käest on saanud,
6Amdan-agi tlumm-it meṛṛa tejmaɛt, beṛka-t !
7nii et nüüd te peate talle pigem andestama ja teda julgustama, et suur kurvastus teda ära ei neelaks.
7Tura, ilaq-awen kan a s-tsamḥem yerna a t-tesǧehdem, neɣ m'ulac a d iɣli fell-as leḥzen d ameqqran ara t-isfeclen.
8Seepärast ma palun teid osutada armastust tema vastu.
8Ihi a kkun-nhuɣ a s-d-beggnem belli tḥemmlem-t.
9Selleks ma ju kirjutasingi, et läbi katsuda teie meelsust, kas te kõiges olete kuulekad.
9Uriɣ-awen ayagi iwakken ad ẓreɣ ma tețțaɣem awal di kullec.
10Kellele teie aga midagi andestate, sellele andestan minagi. Ja selle, mida minul on andestada - kui mul üldse on midagi andestada -, selle ma andestan teie pärast Kristuse palge ees,
10Win iwumi ara tsamḥem, a s-samḥeɣ ula d nekk ; ma yella wayen i ɣef ara samḥeɣ i yiwen, ɣef ddemma-nwen i s-sumḥeɣ zdat Lmasiḥ ;
11et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata.
11s wakka ur nețțaǧa ara Cciṭan a ɣ-iɣleb, axaṭer nessen lmeqṣud-is.
12Aga kui ma Troasesse tulin Kristuse evangeeliumi kuulutama ja mulle avanes uks Issandas,
12Mi wwḍeɣ ɣer temdint n Truwas iwakken ad beccṛeɣ lexbaṛ n lxiṛ n Lmasiḥ, Sidi Ṛebbi yeldi-yi-d tiwwura iwakken ad beccṛeɣ.
13ei olnud siiski mu vaimul kergendust, sest ma ei leidnud oma venda Tiitust. Ma jätsin siis nendega hüvasti ja tulin Makedooniasse.
13Lameɛna ur yethenna ara wul-iw imi ur ufiɣ ara dinna gma-tneɣ Tit ; daymi ǧǧiɣ atmaten n temdint n Truwas, imiren ṛuḥeɣ ɣer tmurt n Masidunya.
14Aga tänu olgu Jumalale, kes meid Jeesuses Kristuses viib igal pool võidukäigus kaasa ja teeb kõigis paigus meie kaudu avalikuks oma tunnetuse lõhna.
14A neḥmed Sidi Ṛebbi a t-ncekkeṛ imi s Lmasiḥ i nɣelleb kullec yerna yerra-yaɣ d iqeddacen-is iwakken a nbecceṛ Lmasiḥ di mkul amkan am rriḥa taẓiḍant.
15Meie oleme ju Kristuse hea lõhn Jumalale nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad:
15?er Sidi Ṛebbi, d nukni i d rriḥa taẓiḍant n Lmasiḥ ger wid ițwasellken yellan deg webrid n Sidna Ɛisa akk-d wid iḍaɛen.
16ühtedele lõhn surmast surma, teistele aga lõhn elust ellu. Ja kes selleks kõlbab?
16I wid iḍaɛen, d ṛṛiḥa n lmut i d-ițțaken lmut ; i wid yellan deg webrid n leslak, d rriḥa n tudert i d ițțaken tudert. Anwa ihi i gzemren ad ixdem ccɣel am wagi ?
17Meie ei ole ju nii nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid meie räägime selge meelega, jah, nagu Jumalast lähtudes, Jumala palge ees, Kristuses.
17Nukni ur nețḥerrif ara awal n Sidi Ṛebbi iwakken a netjaṛ yis am akken xeddmen waṭas n yemdanen, lameɛna zdat Sidi Ṛebbi, ț-țideț i d-neqqaṛ mi nețbecciṛ lexbaṛ n lxiṛ n Lmasiḥ i ɣ-d-yekkan s ɣuṛ Sidi Ṛebbi.