1Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,
1Di temdint n Qiṣarya, yella yiwen wergaz iwumi qqaṛen Kurnilyus, d lqebṭan n yiwet n terbaɛt isem-is « tarbaɛt n Selyan ».
2vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
2Am nețța am wexxam-is ḍuɛen Sidi Ṛebbi ; ițseddiq i igellilen, yerna am iḍ am ass yezga ideɛɛu ɣer Sidi Ṛebbi.
3See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: 'Korneelius!'
3Yiwen wass, leǧwahi n tlata n tmeddit, iweḥḥa-yas-ed Sidi Ṛebbi, iwala yiwen lmelk ikcem-ed ɣuṛ-es yenna-yas-d : A Kurnilyus !
4Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: 'Mis on, isand?' See ütles talle: 'Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
4Kurnilyus yerfed allen-is ɣuṛ-es, tekcem-it tugdi, ițergigi, yerra-yas : D acu, a Sidi ? Lmelk yenna-yas-d : Sidi Ṛebbi yeqbel taẓallit-ik akk-d lewɛadi i tețțakeḍ i imeɣban ;
5Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
5Tura ceggeɛ irgazen ɣer temdint n Jafa, ɣer Semɛun, win iwumi qqaṛen Butṛus, iwakken a d-yas.
6Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres.'
6A t-tafeḍ ɣer yiwen wergaz i gxeddmen deg uɣerruz, ula d nețța isem-is Semɛun ; axxam-is yezga-d ɣef rrif n lebḥeṛ.
7Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
7Mi gṛuḥ lmelk-nni i s-d-ihedṛen, Kurnilyus yessawel i sin seg iqeddacen-is akk-d yiwen uɛeskṛi n terbɛat-is i gellan d argaz iḍuɛen Sidi Ṛebbi.
8jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.
8iḥka-yasen-d ayen akk yedṛan; dɣa iceggeɛ-iten ɣer temdint n Jafa.
9Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
9Azekka-nni, mi qṛib ad awḍen wid i gceggeɛ Kurnilyus ɣer temdint n Jafa, Buṭrus yuɣ-it lḥal yuli ɣef ssḍeḥ iwakken ad idɛu ɣer Sidi Ṛebbi, aț-țili d leǧwahi n tnac n wass,
10Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
10yeṭṭef-it laẓ yebɣa ad yečč. Llan țheggin-as-ed lqut, taswiɛt kan iweḥḥa-yas-ed Sidi Ṛebbi ;
11ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
11iwala igenni yeldi, yiwet lḥaǧa icuban ɣer tẓeṛbit tameqqrant icudden si ṛebɛa tɣemmaṛ, tețṣubbu-d ɣer lqaɛa.
12Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
12Llan deg-s lewḥuc at ṛebɛa idaṛṛen n mkul ṣṣifa, wid iteddun ɣef wuɛebbuḍ, akk-d yefṛax n igenni s mkul ṣṣifa.
13Ja talle kostis hääl: 'Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!'
13Yesla i yiwen n ṣṣut yenna yas-d : A Buṭrus, ekker ! Ezlu teččeḍ !
14Aga Peetrus ütles: 'Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve.'
14Lameɛna Butṛus yenna-yas : Ala a Sidi, di leɛmeṛ-iw ur ččiɣ ayen iḥeṛmen neɣ ayen ur neṣfi.
15Ja hääl hüüdis talle teist korda: 'Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!'
15Sṣut-nni inṭeq-ed tikkelt tis snat yenna-yas-d : Ayen iḥseb Sidi Ṛebbi d leḥlal, ur k-id-iṣaḥ ara a t-tḥesbeḍ d leḥṛam !
16See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
16Ayagi, iweḥḥa-yas-t-id Sidi Ṛebbi tlata n tikkal ; imiren kan, lḥaǧa-nni tețwarfed ɣer igenni.
17Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga
17Akken mazal Buṭrus yețxemmim ɣef lmeɛna n uweḥḥi-nni, wwḍen-d yergazen-nni i d-iceggeɛ Kurnilyus steqsayen ɣef wexxam n Semɛun.
18ning pärisid, hüüdes: 'Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?'
18Mi d-wwḍen ɣer tewwurt, ssawlen, steqsan ma deg wexxam-nni i gețțili Semɛun iwumi qqaṛen Butṛus.
19Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: 'Vaata, kolm meest otsib sind.
19Mazal Buṭrus ițxemmim ɣef wuweḥḥi-nni, mi s-d-yenna Ṛṛuḥ iqedsen : Atnaya tlata yergazen țnadin fell-ak.
20Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud.'
20Ur țkukru ara, kker, ddu yid-sen axaṭer d nekk i ten-id iceggɛen.
21Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: 'Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?'
21Butṛus iṣubb-ed ɣuṛ-sen, yenna yasen : Aql-i ! D nekk i d Buṭrus ! D acu akka i kkun-id-yewwin ɣuṛ-i ?
22Nemad vastasid: 'Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.'
22Nutni rran-as : D lqebṭan-nneɣ Kurnilyus, i ɣ-d iceggɛen ɣuṛ-ek ! D argaz țcekkiṛen akk wat Isṛail yerna ḥemmlen-t axaṭer d amdan aḥeqqi iḍuɛen Sidi Ṛebbi. Ibedd-ed ɣuṛ-es lmelk n Sidi Ṛebbi yenna-yas-d a d-iceggeɛ ɣuṛ-ek, a d-taseḍ ɣer wexxam-is iwakken ad isel i wayen i tesɛiḍ a s-t-id-tiniḍ.
23Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.
23Buṭrus issekcem-iten ad nsen ɣuṛ-es. Azekka-nni ikker yedda yid-sen nețța d kra n watmaten n Jafa.
24Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.
24Sellazekka-nni, wwḍen ɣer temdint n Qiṣarya. Kurnilyus yețṛaǧu ten deg wexxam-is nețța d leḥbab-is akk-d imawlan-is i d-yeɛṛeḍ.
25Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.
25Akken iteddu Butṛus ad yekcem, immuger-it-id Kurnilyus ɣer tewwurt n wefrag, yeɣli ɣer idaṛṛen-is, yekna zdat-es iwakken ad isṭerḥeb yis s leqdeṛ ameqqran.
26Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: 'Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!'
26Meɛna Butṛus issekker-it-id yenna-yas : Kker fell-ak ! D amdan am kečč i lliɣ.
27Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.
27Leḥḥun, țmeslayen armi kecmen ɣer wexxam, yufa dinna aṭas n yemdanen i gennejmaɛen.
28Peetrus ütles neile: 'Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.
28Buṭrus yenna-yasen : Yak teẓram d leḥṛam i wemdan n wat Isṛail ad ixaleḍ abeṛṛani neɣ ad ikcem ɣer wexxam-is. Lameɛna Sidi Ṛebbi yessefhem-iyi-d belli ur ilaq ara a d-nini ɣef walebɛaḍ belli ur zeddig ara neɣ ur iṣfi ara ;
29Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?'
29daymi i qebleɣ a d-aseɣ mi yi-d-tessawlem. Init-iyi-d tura sebba ɣef wacu i d-tceggɛem ɣuṛ-i.
30Ja Korneelius ütles: 'Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas
30Kurnilyus yerra-yas : Ṛebɛa wussan aya, leǧwahi n tlata n tmeddit, lliɣ deɛɛuɣ ɣer Sidi Ṛebbi deg wexxam-iw ; ataya ibedd-ed zdat-i yiwen wergaz s llebsa yețfeǧǧiǧen,
31ning ütles: 'Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.
31yenna-yi-d : « A Kurnilyus ! Sidi Ṛebbi yeqbel taẓallit-ik akk-d lewɛadi i tețțakeḍ i igellilen.
32Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.'
32Ceggeɛ ɣer temdint n Jafa ɣerSemɛun ițusemman Butṛus iwakken a d-yas ; a t-tafeḍ ɣer yiwen i gxeddmen igelman, ula d nețța isem-is Semɛun ; axxam-is yezga-d ɣef rrif n lebḥeṛ.
33Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.'
33Imiren ceggɛeɣ-en ɣuṛ-ek ; tanemmirt-ik imi d-tusiḍ. Tura ihi aql-aɣ akk dagi zdat Sidi Ṛebbi iwakken a nsel s ɣuṛ-ek, ayen akk i k-d-yumeṛ Sidi Ṛebbi a ɣ-t-id-tiniḍ.
34Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: 'Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,
34Butṛus yebda ameslay yenna : Armi ț-țura i fehmeɣ belli ț-țideț, Sidi Ṛebbi ur ixeddem ara lxilaf ger yemdanen.
35vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.
35 Lameɛna di mkul lǧens, yal amdan i t-yețḍuɛun, ixeddmen ayen yellan d lḥeqq, iɛǧeb-as i Ṛebbi i gellan d Illu n yemdanen meṛṛa ; teslam belli iceggeɛ-ed awal-is i wat Isṛail, ibecceṛ-asen-d lehna s Ɛisa Lmasiḥ.
36See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.
37Ahat teslam s wayen yedṛan di tmurt n Yahuda meṛṛa ; yebda-d si tmurt n Jlili seg wasmi ițbecciṛ Yeḥya aɣeṭṭas, aɣḍas n waman.
37Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -
38Teslam s Ɛisa Anaṣari amek i t-iččuṛ Sidi Ṛebbi s tezmert akk-d Ṛṛuḥ iqedsen, amek i gteddu seg umkan ɣer wayeḍ, ixeddem lxiṛ, amek isseḥlay wid akk i gemlek Cciṭan, axaṭer Sidi Ṛebbi ițțili yid-es.
38kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.
39Aql-aɣ d inigan n wayen akk i gexdem di tmurt n wat Isṛail ț-țemdint n Lquds anda i t-nɣan mi t-semmṛen ɣef wumidag,
39Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.
40meɛna ass wis tlata Sidi Ṛebbi isseḥya-t-id si ger lmegtin ; yefka-yas tazmert s wayes i d-isbeggen iman-is,
40Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;
41mačči i yemdanen meṛṛa meɛna i nukkni kan i gextaṛ Sidi Ṛebbi a nili d inagan-is ; nukkni yeččan, yeswan yid-es mi d-iḥya si ger lmegtin.
41mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.
42Sidna Ɛisa iweṣṣa-yaɣ a nbecceṛ i yemdanen meṛṛa, belli d nețța i gextaṛ Sidi Ṛebbi iwakken ad iḥaseb wid yeddren akk-d wid yemmuten.
42Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.
43Lenbiya akk cehden-d fell-as belli kra n win ara yamnen yis, a s-țwaɛeffun ddnubat-is s yisem-is.
43Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks, kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.'
44Urɛad ifuk Buṭrus ameslay mi d-yers Ṛṛuḥ iqedsen ɣef wid akk yellan dinna, i gesmeḥsisen i wawal n Sidi Ṛebbi.
44Kui Peetrus alles neid sõnu rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.
45Wid i geddan d Butṛus, yellan d at Isṛail yumnen s Lmasiḥ, dehcen, wehmen imi d-yețțunefk Ṛṛuḥ iqedsen ula i wid ur nelli ara n wat Isṛail.
45Ja kõik need usklikud ümberlõigatute hulgast, kes olid Peetrusega kaasa tulnud, jahmusid sellest, et Püha Vaimu andi valati ka paganate peale,
46Axaṭer sellen-asen heddṛen yerna țḥemmiden Sidi Ṛebbi s tutlayin ur nețwassen ara. Dɣa Butṛus yenna :
46sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumala suurust ülistavat. Siis hakkas Peetrus rääkima:
47Eɛni nezmer a nḥeṛṛem seg weɣḍas deg waman wid iwumi i d-yețțunefk Ṛṛuḥ iqedsen am nukkni ?
47'Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?'
48Dɣa Yefka lameṛ ad țwaɣeḍsen s yisem n Sidna Ɛisa Lmasiḥ ; imiren ḥellelen-t ad yeqqim yid-sen kra n wussan.
48Ta käskis nad ristida Jeesuse Kristuse nimesse. Siis nad palusid teda jääda mõneks päevaks nende juurde.