¹Paulus saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli jünger, uskliku juudi naise poeg, aga kreeka isast, Timoteos nimi,

¹Bulus d Silas wwḍen ɣer temdinin n Derba d Listra ; ufan dinna yiwen unelmad isem-is Timuti, baba-s d ayunani, ma d yemma-s n wat Isṛail, nețțat daɣen tumen s Lmasiḥ.

²kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse.

²Atmaten yellan di temdint n Listra ț-țemdint n Ikunyum ḥemmlen-t yerna țcekkiṛen-t.

³Paulus tahtis teda enesega teele kaasa. Ja ta võttis ning lõikas tema ümber kohalike juutide pärast, sest need kõik teadsid, et Timoteose isa oli olnud kreeklane.

³Bulus yebɣa ad yawi yid-es Timuti, daymi i s-iḍehheṛ ɣef ddemma n wat Isṛail yellan dinna, axaṭer ẓran akk belli baba-s d ayunani.

⁴Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.

⁴Di yal tamdint i deg ɛeddan, țxebbiṛen atmaten s lewṣayat yellan di tebṛaț i d-fkan ṛṛusul d imeqqranen n temdint n Lquds, nehhun-ten ad tebɛen lewṣayat-agi.

⁵Nõnda siis kinnitati kogudusi usus ja nende arv kasvas päevast päeva.

⁵Tijmaɛin n watmaten țimɣuṛent di liman, leḥsab n widak yumnen s Lmasiḥ yețnerni kull ass.

⁶Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.

⁶Ṛṛuḥ iqedsen ur sen-iserreḥ ara ad ṛuḥen ad beccṛen awal n Sidi Ṛebbi di tmurt n Asya, dɣa zegren timura n Frijya d Galasya.

⁷Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.

⁷Mi wwḍen ɣer tmurt n Misya, ɛeṛden ad ṛuḥen ɣer tmurt n Bitinya ; lameɛna Ṛṛuḥ n Sidna Ɛisa ur sen-iserreḥ ara daɣen ad ṛuḥen ɣer dinna.

⁸Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.

⁸Ɛeddan si tmurt n Misya, ṣubben ɣer temdint n Truwas.

⁹Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: 'Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!'

⁹Deg iḍ, iweḥḥa-yas-ed Ṛebbi i Bulus, iwala yiwen umezdaɣ n Masidunya ibedd-ed ɣuṛ-es, ițḥellil-it ad iɛeddi ɣuṛ-sen ɣer tmurt n Masidunya a ten-iɛiwen.

¹⁰Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.

¹⁰Mbeɛd ayen i s-d-iweḥḥa Sidi Ṛebbi i Bulus, nennuda amek ara nṛuḥ ɣer tmurt n Masidunya, axaṭer nefhem belli d Sidi Ṛebbi i ɣ-d yessawlen iwakken a nbecceṛ Lexbeṛ n lxiṛ di tmurt-nni.

¹¹Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse

¹¹Mi nerkeb di lbabuṛ si temdint n Truwas, nṛuḥ qbala ɣer tegzirt n Samutras. Azekka-nni nkemmel ɣer temdint n Nabulis.

¹²ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.

¹²Syenna nṛuḥ ɣer temdint n Filibus, illan țamdint tamezwarut n Masidunya i gesteɛmeṛ Ṛuman ; nesɛedda kra n wussan dinna.

¹³Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.

¹³Ass n westeɛfu, neffeɣ si temdint nṛuḥ ɣer rrif n wasif, nɣil a naf amkan anda țnejmaɛen i tẓallit. Nufa dinna kra n tilawin nnejmaɛent, neqqim iwakken a nemmeslay yid sent.

¹⁴Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.

¹⁴Tella dinna yiwet n tmeṭṭut isem-is Lidya n temdint n Tyatir, teznuzu lkețțan azeggaɣ ɣlayen ; ț-țameṭṭut iḍuɛen Sidi Ṛebbi. M'akken i d-tesmeḥsis, Sidi Ṛebbi yeldi-yas ul-is iwakken aț-țerr ddehn is ɣer wayen i d-yeqqaṛ Bulus.

¹⁵Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: 'Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!' Ja ta käis meile peale.

¹⁵Mi tețwaɣḍes deg waman nețțat d wat wexxam-is, teɛṛeḍ-aɣ, tenna-d : ma twalam umneɣ seg ul-iw s Sidi Ṛebbi, eyyaw aț-țesɛeddim kra n wussan deg wexxam-iw. Dɣa teḥreṣ-aɣ iwakken a nekcem.

¹⁶Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.

¹⁶Yiwen wass mi nteddu ɣer wemkan-nni n tẓallit, temmuger-aɣ-d yiwet n tqeddact ițwamelken, ț- țaderwict, tețțawi-d aṭas n lfayda i yemɛellmen i ɣef txeddem.

¹⁷Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: 'Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.'

¹⁷Tettabaɛ-aɣ-d nekk d Bulus, tețɛeggiḍ teqqaṛ : Imdanen-agi d iqeddacen n Ṛebbi ɛlayen, țbecciṛen-awen abrid n leslak.

¹⁸Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: 'Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!' Ja vaim läks välja samal tunnil.

¹⁸Acḥal n wussan nețțat tettabaɛ deg-nneɣ, yuɣal Bulus yeɛya deg-s, yezzi ɣuṛ-es, yenna i uṛuḥani i ț-imelken : Umṛeɣ-k s yisem n Ɛisa Lmasiḥ, effeɣ si tmeṭṭut-agi ! Imiren kan, yeffeɣ-it uṛuḥani-nni.

¹⁹Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.

¹⁹Imɛellmen-is mi walan dayen ur sen-d-tețțawi ara lfayda, ṭṭfen Bulus d Silas, zzuɣṛen-ten ɣer wezniq n temdint anda țnejmaɛen lɣaci zdat lḥukkam.

²⁰Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: 'Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid

²⁰Wwin-ten ɣer lḥakem n tmurt n Ṛuman nnan : Imdanen-agi-nni n wat Isṛail cewwlen tamdint-nneɣ.

²¹ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.'

²¹Sselmaden lɛaddat ur nezmir a tent-neqbel neɣ a tent-netbeɛ nukkni yellan d iṛumaniyen.

²²Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.

²²Lɣaci kkren-d ɣuṛ-sen s leɛyaḍ, dɣa lḥukkam n Ṛuman umṛen a sen-cerrgen llebsa-nsen, a ten wwten s ujelkkaḍ ( s ucelliṭ ).

²³Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.

²³Mi sen-sseṛwan tiyitiwin, rran-ten ɣer lḥebs, umṛen i wɛessas n lḥebs a ten-iɛas akken ilaq.

²⁴Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.

²⁴Akken i t-yewweḍ lameṛ-agi, aɛessas-nni yerra-ten ɣer lḥebs yellan seddaw tmurt, yerna yurez-asen idaṛṛen s snasel.

²⁵Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.

²⁵Di țnaṣfa n yiḍ, Bulus d Silas deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi, cennun, țḥemmiden-t, imeḥbas nniḍen smeḥsisen-asen.

²⁶Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.

²⁶Taswiɛt kan, tezlez tmurt armi yenhezz ula d lsas n lḥebs ; imiren kan ldint tewwura n lḥebs, snasel icudden imeḥbas meṛṛa qelɛent-ed.

²⁷Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.

²⁷Aɛessas-nni ikker-ed ; mi gwala tiwwura n lḥebs ldint, ijbed-ed asekkin is iwakken ad ineɣ iman-is ; yenwa rewlen imeḥbas-nni.

²⁸Paulus hüüdis aga valju häälega: 'Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!'

²⁸Lameɛna Bulus iɛeggeḍ s lǧehd is, yenna-yas : Eḥbes ! Ḥader aț-țenɣeḍ iman ik ! Aql-aɣ akk dagi.

²⁹Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,

²⁹Dɣa aɛessas yumeṛ a s-d-ceɛlen tafat, yuzzel ɣer daxel n lḥebs ; yeɣli ɣer idaṛṛen n Bulus d Silas, ițergigi.

³⁰tõi nad välja ning ütles: 'Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?'

³⁰Yessufeɣ-iten-id si lḥebs, yenna yasen : A ssyad-i, d acu i glaqen a t xedmeɣ iwakken ad țțusellkeɣ ?

³¹Aga nemad ütlesid: 'Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!'

³¹Rran-as : Amen s Sidna Ɛisa, aț-țețusellkeḍ s kečč s wat wexxam-ik.

³²Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.

³²Dɣa beccṛen-as awal n Sidi Ṛebbi i nețța d wat wexxam-is meṛṛa.

³³Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.

³³Deg yiḍ-nni kan, aɛessas-nni yewwi-ten anda ara sen-yessired lejruḥ-nsen ; imiren-nni sɣeḍsen-t deg aman s nețța s twacult-is.

³⁴Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.

³⁴Yuɣal nețța d Bulus d Silas ɣer wexxam-is, issers-asen-d ad ččen. Yefṛeḥ aṭas nețța d wat wexxam-is imi umnen s Sidi Ṛebbi.

³⁵Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: 'Lase need inimesed vabaks!'

³⁵Akken yuli wass, lḥukkam n Ṛuman ceggɛen wid ara yinin i uɛessas n lḥebs : Serreḥ-asen i imeḥbas-nni !

³⁶Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: 'Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!'

³⁶Aɛessas ixebbeṛ Bulus yenna yas : Lḥukkam umṛen-iyi-d a wen serrḥeɣ ; tura tzemrem aț-țefɣem, ṛuḥet di lehna !

³⁷Paulus aga vastas neile: 'Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!'

³⁷Lameɛna Bulus yenna-yas : Amek ! Ewten-aɣ zdat medden s ujelkaḍ ( s ucelliḍ ) mbla ma nɛedda di ccṛeɛ nukni yellan d iṛumaniyen yerna skecmen-aɣ ɣer lḥebs tura bɣan a ɣ-ssufɣen s tuffra ? Awah ! A d-asen nutni s yiman-nsen a ɣ-serrḥen.

³⁸Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma

³⁸Wid-nni i d-ițțuceggɛen ssawḍen imeslayen-nni i lḥukkam n Ṛuman. Lḥukkam ikcem-iten lxuf mi slan belli Bulus d Silas d iṛumaniyen i llan. Usan-d ḍelben deg-sen ssmaḥ, serrḥen-asen si lḥebs,

³⁹ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.

³⁹ḥellelen-ten ad ffɣen si temdint.

⁴⁰Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.

⁴⁰Mi ffɣen si lḥebs, Bulus d Silas ṛuḥen ɣer wexxam n Lidya, anda nnejmaɛen d watmaten, nhan-ten, imiren ṛuḥen.