1Paulus saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli jünger, uskliku juudi naise poeg, aga kreeka isast, Timoteos nimi,
1Bulus d Silas wwḍen ɣer temdinin n Derba d Listra ; ufan dinna yiwen unelmad isem-is Timuti, baba-s d ayunani, ma d yemma-s n wat Isṛail, nețțat daɣen tumen s Lmasiḥ.
2kelle kohta Lüstra ja Ikoonioni vennad andsid hea tunnistuse.
2Atmaten yellan di temdint n Listra ț-țemdint n Ikunyum ḥemmlen-t yerna țcekkiṛen-t.
3Paulus tahtis teda enesega teele kaasa. Ja ta võttis ning lõikas tema ümber kohalike juutide pärast, sest need kõik teadsid, et Timoteose isa oli olnud kreeklane.
3Bulus yebɣa ad yawi yid-es Timuti, daymi i s-iḍehheṛ ɣef ddemma n wat Isṛail yellan dinna, axaṭer ẓran akk belli baba-s d ayunani.
4Kui nad siis linnu mööda käisid, andsid nad kogudustele täitmiseks need korraldused, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemmas olid otsustanud.
4Di yal tamdint i deg ɛeddan, țxebbiṛen atmaten s lewṣayat yellan di tebṛaț i d-fkan ṛṛusul d imeqqranen n temdint n Lquds, nehhun-ten ad tebɛen lewṣayat-agi.
5Nõnda siis kinnitati kogudusi usus ja nende arv kasvas päevast päeva.
5Tijmaɛin n watmaten țimɣuṛent di liman, leḥsab n widak yumnen s Lmasiḥ yețnerni kull ass.
6Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.
6Ṛṛuḥ iqedsen ur sen-iserreḥ ara ad ṛuḥen ad beccṛen awal n Sidi Ṛebbi di tmurt n Asya, dɣa zegren timura n Frijya d Galasya.
7Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.
7Mi wwḍen ɣer tmurt n Misya, ɛeṛden ad ṛuḥen ɣer tmurt n Bitinya ; lameɛna Ṛṛuḥ n Sidna Ɛisa ur sen-iserreḥ ara daɣen ad ṛuḥen ɣer dinna.
8Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.
8Ɛeddan si tmurt n Misya, ṣubben ɣer temdint n Truwas.
9Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: 'Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!'
9Deg iḍ, iweḥḥa-yas-ed Ṛebbi i Bulus, iwala yiwen umezdaɣ n Masidunya ibedd-ed ɣuṛ-es, ițḥellil-it ad iɛeddi ɣuṛ-sen ɣer tmurt n Masidunya a ten-iɛiwen.
10Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
10Mbeɛd ayen i s-d-iweḥḥa Sidi Ṛebbi i Bulus, nennuda amek ara nṛuḥ ɣer tmurt n Masidunya, axaṭer nefhem belli d Sidi Ṛebbi i ɣ-d yessawlen iwakken a nbecceṛ Lexbeṛ n lxiṛ di tmurt-nni.
11Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse
11Mi nerkeb di lbabuṛ si temdint n Truwas, nṛuḥ qbala ɣer tegzirt n Samutras. Azekka-nni nkemmel ɣer temdint n Nabulis.
12ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.
12Syenna nṛuḥ ɣer temdint n Filibus, illan țamdint tamezwarut n Masidunya i gesteɛmeṛ Ṛuman ; nesɛedda kra n wussan dinna.
13Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.
13Ass n westeɛfu, neffeɣ si temdint nṛuḥ ɣer rrif n wasif, nɣil a naf amkan anda țnejmaɛen i tẓallit. Nufa dinna kra n tilawin nnejmaɛent, neqqim iwakken a nemmeslay yid sent.
14Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.
14Tella dinna yiwet n tmeṭṭut isem-is Lidya n temdint n Tyatir, teznuzu lkețțan azeggaɣ ɣlayen ; ț-țameṭṭut iḍuɛen Sidi Ṛebbi. M'akken i d-tesmeḥsis, Sidi Ṛebbi yeldi-yas ul-is iwakken aț-țerr ddehn is ɣer wayen i d-yeqqaṛ Bulus.
15Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: 'Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!' Ja ta käis meile peale.
15Mi tețwaɣḍes deg waman nețțat d wat wexxam-is, teɛṛeḍ-aɣ, tenna-d : ma twalam umneɣ seg ul-iw s Sidi Ṛebbi, eyyaw aț-țesɛeddim kra n wussan deg wexxam-iw. Dɣa teḥreṣ-aɣ iwakken a nekcem.
16Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.
16Yiwen wass mi nteddu ɣer wemkan-nni n tẓallit, temmuger-aɣ-d yiwet n tqeddact ițwamelken, ț- țaderwict, tețțawi-d aṭas n lfayda i yemɛellmen i ɣef txeddem.
17Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: 'Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.'
17Tettabaɛ-aɣ-d nekk d Bulus, tețɛeggiḍ teqqaṛ : Imdanen-agi d iqeddacen n Ṛebbi ɛlayen, țbecciṛen-awen abrid n leslak.
18Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: 'Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!' Ja vaim läks välja samal tunnil.
18Acḥal n wussan nețțat tettabaɛ deg-nneɣ, yuɣal Bulus yeɛya deg-s, yezzi ɣuṛ-es, yenna i uṛuḥani i ț-imelken : Umṛeɣ-k s yisem n Ɛisa Lmasiḥ, effeɣ si tmeṭṭut-agi ! Imiren kan, yeffeɣ-it uṛuḥani-nni.
19Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.
19Imɛellmen-is mi walan dayen ur sen-d-tețțawi ara lfayda, ṭṭfen Bulus d Silas, zzuɣṛen-ten ɣer wezniq n temdint anda țnejmaɛen lɣaci zdat lḥukkam.
20Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: 'Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid
20Wwin-ten ɣer lḥakem n tmurt n Ṛuman nnan : Imdanen-agi-nni n wat Isṛail cewwlen tamdint-nneɣ.
21ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.'
21Sselmaden lɛaddat ur nezmir a tent-neqbel neɣ a tent-netbeɛ nukkni yellan d iṛumaniyen.
22Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.
22Lɣaci kkren-d ɣuṛ-sen s leɛyaḍ, dɣa lḥukkam n Ṛuman umṛen a sen-cerrgen llebsa-nsen, a ten wwten s ujelkkaḍ ( s ucelliṭ ).
23Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.
23Mi sen-sseṛwan tiyitiwin, rran-ten ɣer lḥebs, umṛen i wɛessas n lḥebs a ten-iɛas akken ilaq.
24Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.
24Akken i t-yewweḍ lameṛ-agi, aɛessas-nni yerra-ten ɣer lḥebs yellan seddaw tmurt, yerna yurez-asen idaṛṛen s snasel.
25Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.
25Di țnaṣfa n yiḍ, Bulus d Silas deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi, cennun, țḥemmiden-t, imeḥbas nniḍen smeḥsisen-asen.
26Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.
26Taswiɛt kan, tezlez tmurt armi yenhezz ula d lsas n lḥebs ; imiren kan ldint tewwura n lḥebs, snasel icudden imeḥbas meṛṛa qelɛent-ed.
27Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.
27Aɛessas-nni ikker-ed ; mi gwala tiwwura n lḥebs ldint, ijbed-ed asekkin is iwakken ad ineɣ iman-is ; yenwa rewlen imeḥbas-nni.
28Paulus hüüdis aga valju häälega: 'Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!'
28Lameɛna Bulus iɛeggeḍ s lǧehd is, yenna-yas : Eḥbes ! Ḥader aț-țenɣeḍ iman ik ! Aql-aɣ akk dagi.
29Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
29Dɣa aɛessas yumeṛ a s-d-ceɛlen tafat, yuzzel ɣer daxel n lḥebs ; yeɣli ɣer idaṛṛen n Bulus d Silas, ițergigi.
30tõi nad välja ning ütles: 'Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?'
30Yessufeɣ-iten-id si lḥebs, yenna yasen : A ssyad-i, d acu i glaqen a t xedmeɣ iwakken ad țțusellkeɣ ?
31Aga nemad ütlesid: 'Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!'
31Rran-as : Amen s Sidna Ɛisa, aț-țețusellkeḍ s kečč s wat wexxam-ik.
32Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.
32Dɣa beccṛen-as awal n Sidi Ṛebbi i nețța d wat wexxam-is meṛṛa.
33Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.
33Deg yiḍ-nni kan, aɛessas-nni yewwi-ten anda ara sen-yessired lejruḥ-nsen ; imiren-nni sɣeḍsen-t deg aman s nețța s twacult-is.
34Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.
34Yuɣal nețța d Bulus d Silas ɣer wexxam-is, issers-asen-d ad ččen. Yefṛeḥ aṭas nețța d wat wexxam-is imi umnen s Sidi Ṛebbi.
35Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: 'Lase need inimesed vabaks!'
35Akken yuli wass, lḥukkam n Ṛuman ceggɛen wid ara yinin i uɛessas n lḥebs : Serreḥ-asen i imeḥbas-nni !
36Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: 'Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!'
36Aɛessas ixebbeṛ Bulus yenna yas : Lḥukkam umṛen-iyi-d a wen serrḥeɣ ; tura tzemrem aț-țefɣem, ṛuḥet di lehna !
37Paulus aga vastas neile: 'Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!'
37Lameɛna Bulus yenna-yas : Amek ! Ewten-aɣ zdat medden s ujelkaḍ ( s ucelliḍ ) mbla ma nɛedda di ccṛeɛ nukni yellan d iṛumaniyen yerna skecmen-aɣ ɣer lḥebs tura bɣan a ɣ-ssufɣen s tuffra ? Awah ! A d-asen nutni s yiman-nsen a ɣ-serrḥen.
38Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma
38Wid-nni i d-ițțuceggɛen ssawḍen imeslayen-nni i lḥukkam n Ṛuman. Lḥukkam ikcem-iten lxuf mi slan belli Bulus d Silas d iṛumaniyen i llan. Usan-d ḍelben deg-sen ssmaḥ, serrḥen-asen si lḥebs,
39ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.
39ḥellelen-ten ad ffɣen si temdint.
40Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.
40Mi ffɣen si lḥebs, Bulus d Silas ṛuḥen ɣer wexxam n Lidya, anda nnejmaɛen d watmaten, nhan-ten, imiren ṛuḥen.