¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.

¹Ass n Lɛid n wass wis xemsin, inelmaden llan nnejmaɛen akk deg yiwen n wemkan.

²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

²Taswiɛt kan, yekka-d yiwen n lḥess ameqqran seg igenni am waḍu iǧehden, yeččuṛ akk axxam-nni anda qqimen.

³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.

³Sehṛen-asen-d am akken d ilsawen n tmes ițemfaṛaqen wway gar-asen, rsen-d ɣef yal yiwen deg sen.

⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

⁴Sčuṛen akk s Ṛṛuḥ iqedsen, bdan țmeslayen s tutlayin nniḍen, yal yiwen seg-sen iheddeṛ s tutlayt i s-d-yefka Ṛṛuḥ iqedsen.

⁵Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.

⁵Deg ussan-nni, di temdint n Lquds, llan yemdanen n wat Isṛail yețḍuɛun Sidi Ṛebbi, i d-yusan si mkul tamurt n ddunit.

⁶Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.

⁶Mi slan i lḥess-nni, lɣaci uzzlen d meṛṛa ; dehcen, axaṭer sellen-asen țmeslayen-d s tutlayt n tmurt i deg țɛicin.

⁷Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: 'Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?

⁷Wehmen, țɛeǧben, qqaṛen wway gar-asen : Imdanen-agi yețmeslayen mačči n tmurt n Jlili ?

⁸Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?

⁸Amek armi yal yiwen deg-nneɣ isell-asen țmeslayen s tmeslayt-is ?

⁹Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,

⁹Llan gar-aneɣ yemdanen i d yusan si tmurt n Bartas, si tmurt n Midyas, si tmurt n Ilam, kra nniḍen si tmurt n Mizubuṭamya, si tmurt n Yahuda akk-d tmurt n Kafadusya, wiyaḍ si tmurt n Tqenṭert, si tmurt n Asya,

¹⁰Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,

¹⁰si tmurt n Frijya akk-d Bamfilya. Usan-d daɣen si tmurt n Maṣer, si leǧwahi n Qiṛwan di tmurt n Libya, widak i d-yusan si temdint n Ṛuma ;

¹¹juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?'

¹¹llan daɣen wat Isṛail akk-d wid itabaɛen di ddin nsen, llan wid n tegzirt n Kritus akk-d waɛṛaben. Amek armi i sen-nesla țmeslayen s tutlayin-nneɣ meṛṛa ɣef leɛǧayeb n Sidi Ṛebbi ?

¹²Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: 'Mis see küll peab olema?'

¹²Dehcen akk, ur ẓrin d acu ara xemmemen, qqaṛen wway gar-asen : D acu-t wayagi ?

¹³Mõned aga ütlesid pilgates: 'Nad on täis magusat veini!'

¹³Ma d wiyaḍ stehzayen fell-asen qqaṛen : D askaṛ i sekkṛen !

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: 'Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!

¹⁴Buṭrus yellan akk-d ḥdac n ṛṛusul-nni, issaɛli taɣect-is yenna i lɣaci : Ay imezdaɣ n temdint n Lquds akk-d kunwi meṛṛa isɛeddayen ussan di temdint-agi, slet-ed mliḥ i wayen ara wen-d-iniɣ, ilaq aț-țeẓrem ayagi :

¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.

¹⁵irgazen-agi ur skiṛen ara am akken i ɣilen kra seg-wen, axaṭer ațan d țesɛa n ṣṣbeḥ kan !

¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁶Lameɛna ayagi yedṛan d ayen i d-icar nnbi Yuwil :

¹⁷'Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,

¹⁷Sidi Ṛebbi yenna-d : Deg ussan ineggura a d-sserseɣ Ṛṛuḥ-iw ɣef yemdanen meṛṛa ; arrac-nwen d yessi-twen a d-țcirin ayen ara sen-d-țxebbiṛeɣ, ilmeẓyen-nwen a sen-d-țweḥḥiɣ, imɣaṛen-nwen a sen-d-mmeslayeɣ di tirga.

¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,

¹⁸Anɛam, deg ussan-nni a d-smireɣ Ṛṛuḥ-iw ɣef yiqeddacen-iw ț-țqeddacin-iw, a d-ciren s wayen ara sen-d-țxebbiṛeɣ.

¹⁹ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.

¹⁹Deg igenni ad xedmeɣ leɛǧayeb, di lqaɛa a d-sekneɣ licaṛat yessewhamen : idammen, times d usigna n ddexxan.

²⁰Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.

²⁰Iṭij ad yuɣal d ṭṭlam, aggur ad yuɣal am idammen uqbel a d-yas wass n Sidi Ṛebbi ; ass-nni d ass ameqqran, yeččuṛen d lɛaḍima.

²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.'

²¹Imiren kra n win ineddhen s yisem n Sidi Ṛebbi ad ițțusellek.

²²Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,

²²Ay imdanen n wat Isṛail, ḥesset-ed mliḥ i wayen ara wen-d iniɣ : ɣef wayen yeɛnan Ɛisa anaṣari, teẓram akk belli Sidi Ṛebbi isbeggen ed tazmert-is mi gexdem zdat-wen lbeṛhanat, licaṛat d leɛǧubat, am akken i teẓram s yiman-nwen.

²³tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.

²³Akken yella si zik di leqsed n Sidi Ṛebbi ; argaz-agi tezzenzem-t, d kunwi i t-yenɣan mi t-tsellmem ger ifassen n ikafriwen i t-isemmṛen ɣef lluḥ.

²⁴Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.

²⁴Lameɛna Sidi Ṛebbi yesseḥya t-id, isellek-it-id si tesraft n lmut axaṭer d lmuḥal a t-teṭṭef ɣuṛ-es.

²⁵Taavet ütleb tema kohta: 'Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.

²⁵Sidna Dawed yenna-d fell-as : Țwaliɣ kull ass Sidi Ṛebbi zdat-i axaṭer yețțili ɣer uyeffus-iw iwakken ur ɣelliɣ ara ;

²⁶Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,

²⁶daymi i gefṛeḥ wul-iw, i tcennu taɣect-iw ; ula d iɣsan-iw ad ṛtiḥen di laman ;

²⁷sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.

²⁷axaṭer ur iyi-tețțaǧǧaḍ ara di laxeṛt,ur tețțaǧaḍ ara win i k-iḍuɛen ad yerku deg uẓekka.

²⁸Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.'

²⁸Teldiḍ-iyi iberdan n tudert ; ul-iw yeččuṛ d lfeṛḥ imi tețțiliḍ yid-i.

²⁹Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.

²⁹Ay atmaten ilaq-iyi a wen d-mmeslayeɣ ɛinani ɣef tideț yeɛnan jeddi-tneɣ Sidna Dawed. Teẓram belli yemmut, yețwamḍel, yerna aẓekka ines mazal-it ar ass-a gar-aneɣ.

³⁰Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,

³⁰Lameɛna imi d nnbi i gella, yeẓra belli Sidi Ṛebbi ad iṭṭef di lemɛahda i s-d-yefka mi s-d-yenna : D yiwen si tarwa-k ara sbeddeɣ d agellid deg wemkan-ik.

³¹siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: 'Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.'

³¹Ɣef ḥeggu n Lmasiḥ i d-icar mi d-yenna lehduṛ-agi ; axaṭer ț-țideț, ur t-yeǧǧi di laxeṛt, ur t-yeǧǧi ad yerku.+

³²Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.

³²Win ɣef i wen-d-țmeslayeɣ, d Ɛisa-agi i d-isseḥya Sidi Ṛebbi si ger lmegtin, aql-aɣ akk d inagan.

³³Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.

³³Mi gețwarfed ɣer uyeffus n Sidi Ṛebbi, yețțunefk-as Ṛṛuḥ iqedsen i s-yewɛed Baba Ṛebbi, nețța ismar-it-id fell-aɣ ; d ayen i teslam, i twalam.

³⁴Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: 'Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,

³⁴Mačči d Sidna Dawed i gulin ɣer igenni, axaṭer d nețța i d-yennan : Sidi Ṛebbi yenna-d i Ssid-iw :

³⁵kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!'

³⁵Sṭef amkan n lḥekma ɣer uyeffus-iw alamma rriɣ iɛdawen-ik seddaw idaṛṛen-ik.+ +

³⁶Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!'

³⁶Ilaq ihi at Isṛail meṛṛa ad ẓren s tideț belli Ɛisa-nni i tsemmṛem ɣef lluḥ, d nețța i gerra Sidi Ṛebbi d Agellid ameqqran, d Lmasiḥ.

³⁷Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: 'Mida me peame tegema, mehed-vennad?'

³⁷Mi slan i wayen i d-yenna Buṭrus, lɣaci meṛṛa saxen wulawen-nsen, nnan i Buṭrus d ṛṛusul nniḍen : Ay atmaten, d acu ara nexdem ?

³⁸Aga Peetrus ütles neile: 'Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.

³⁸Buṭrus yerra-yasen : Tubet, beddlet tikli ! Mkul yiwen deg-wen ad yețwaɣḍes s yisem n Sidna Ɛisa Lmasiḥ iwakken a wen-țwasemmḥen ddnubat-nwen, yerna a wen-d yețțunefk Ṛṛuḥ iqedsen.

³⁹Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.'

³⁹Axaṭer lweɛd-agi n Sidi Ṛebbi, yețțunefk-ed i kunwi d warraw-nwen akk-d wid meṛṛa n leǧnas nniḍen iwumi ara d-issiwel Sidi Ṛebbi Illu-nneɣ.

⁴⁰Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: 'Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!'

⁴⁰Buṭrus inehhu-ten s waṭas n yimeslayen nniḍen, iwakken ad amnen, yeqqaṛ-asen : Xḍut i lǧil-agi iɛewjen iwakken aț-țețțusellkem !

⁴¹Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.

⁴¹Wid iqeblen ayen i d-yenna Buṭrus, qeblen ad țwaɣedṣen. Ass-nni rnan-d wazal n tlata alaf n yemdanen i gumnen.

⁴²Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.

⁴²Seg imiren, zgan țnejmaɛen am atmaten iwakken ad slen i wselmed n ṛṛusul ; beṭṭun aɣṛum n usmekti n Lmasiḥ, yerna deɛɛun ɣer Sidi Ṛebbi s yiwen n wul.

⁴³Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.

⁴³Tɛeǧǧben, tekcem-iten akk tugdi mi țwalin ṛṛusul xeddmen aṭas n lbeṛhanat d leɛǧayeb.

⁴⁴Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.

⁴⁴Wid akk yumnen, țɛicin s tdukli yerna beṭṭun wway gar-asen ayen akk sɛan.

⁴⁵Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.

⁴⁵Znuzun ayla-nsen meṛṛa, ayen akken i d-jemɛen, feṛqen-t wway gar-asen mkul yiwen ɣef leḥsab n wakken yeḥwaǧ.

⁴⁶Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,

⁴⁶Kull ass, s yiwen ṛṛay, țnejmaɛen di lǧameɛ iqedsen, țnejmaɛen daɣen deg ixxamen-nsen, beṭṭun aɣṛum iwakken ad mektin Lmasiḥ, tețțen lqut-nsen s nneya d lfeṛḥ ;

⁴⁷kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.

⁴⁷țḥemmiden Sidi Ṛebbi, imdanen meṛṛa țqadaṛen-ten ; Sidi Ṛebbi irennu-d kull ass ɣer tejmaɛt-nsen wid ițțusellken.