1Kui nüüd lärm oli vaibunud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja neid julgustades jättis nad jumalaga ning asus teele Makedooniasse.
1Mi tethedden lḥala ifuk ccwal, imiren Bulus isnejmaɛ-ed inelmaden, yenha-ten, dɣa yeǧǧa-ten di lehna, yeṭṭef abrid ɣer tmurt n Masidunya.
2Ta käis läbi sealsed maakohad ja rääkis kogudustele palju julgustussõnu. Siis ta tuli Kreekamaale
2Mi gezger tamurt n Masidunya, inehhu inelmaden, isseǧhad-iten s waṭas yimeslayen ; syenna ikemmel abrid ɣer tmurt n iyunaniyen anda yeqqim tlata wagguren.
3ja veetis seal kolm kuud. Kuna juudid alustasid ta vastu salasepitsust, sellal kui tema valmistus minema meritsi Süüriasse, siis ta võttis nõuks tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.
3Mi gțeddu ad yerkeb di lbabuṛ ɣer tmurt n Surya, yesla belli at Isṛail mcawaṛen iwakken a t-xedɛen ; dɣa ibeddel ṛṛay, iṭṭef abrid ad yuɣal ɣer tmurt n Masidunya.
4Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklased Aristarhos ja Sekundus, derbelane Gaius ning Timoteos ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
4Ddan yid-es : Subatir, mmi-s n Birus si temdint n Biri ; Arisṭark akk-d Skundus n temdint n Tiṣalunik, Gayus n temdint n Derba ; yedda daɣen Timuti, Tucik akk-d Trufim n tmurt n Asya.
5Nemad läksid ette ja ootasid meid Troases.
5Wigi zwaren ɣer zdat, eṛǧan-aɣ di temdint n Truwas,
6Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade päevi Filippist ära ja jõudsime viiendal päeval nende juurde Troasesse, kus me viibisime seitse päeva.
6ma d nukni mi gɛedda Lɛid n weɣṛum mbla iɣes ( tamtunt ), nerkeb lbabuṛ si temdint n Filibus ; xemsa wussan mbeɛd, nelḥeq-iten ɣer temdint n Truwas, anda nesɛedda sebɛa wussan.
7Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.
7Ass amezwaru n dduṛt nennejmaɛ a nebḍu aɣṛum iwakken ad nemekti Lmasiḥ, Bulus ițmeslay nețța d inelmaden. Imi ilaq ad iṛuḥ azekka-nni, ikemmel yid-sen awal armi i gneṣṣef yiḍ ;
8Ülemises toas, kuhu me olime kogunenud, põles hulk lampe.
8taɣuṛfeț anda i nennejmaɛ, ceɛlent deg-s aṭas n teftilin.
9Aga üks noormees, Eutühhos nimi, istus aknalaual, ja kui Paulus pikalt arutles, jäi ta raskelt magama. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla ning tõsteti üles surnuna.
9Yiwen ilemẓi, isem-is Utikus, yella yeqqim ɣef yiri n ṭṭaq. Imi i gɛeṭṭel Bulus deg umeslay, Utikus yewwi-t nuddam ; yeɣli-d si leɛli wis tlata armi d lqaɛa, mi t-id-refden, ufan-t yemmut.
10Aga Paulus läks alla ja heitis ennast tema peale, haaras ta ümbert kinni ja ütles: 'Ärge käratsege, tal on ju hing sees!'
10Bulus iṣubb-ed, yekna ɣuṛ-es, iddem-it ger iɣallen-is yenna : Ur țțaggadet ara, mazal deg-s taṛwiḥt, idder.
11Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele,
11Syenna yuɣal yuli ar tɣuṛfeț, yebḍa aɣṛum ; mi ččan, ikemmel yid-sen ameslay armi d lefjer, dɣa iṛuḥ.
12aga poiss viidi ära elusana ja oldi suuresti lohutatud.
12Ilemẓi-nni, wwin-t yedder ; dɣa yers-ed lfeṛḥ deg ulawen-nsen.
13Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.
13Nukni nerkeb lbabuṛ, nezwar Bulus ɣer temdint n Assus anda ara nemyagar yid-es axaṭer yebɣa ad iṛuḥ ɣef wuḍaṛ.
14Kui ta nüüd meiega Assoses kokku sai, võtsime ta pardale ja tulime Mitüleenesse.
14Mi i ɣ-d-yelḥeq di temdint n Assus, yerkeb yid-nneɣ di lbabuṛ ɣer temdint n Mitilan ;
15Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saarega kohakuti, teisel päeval aga sõitsime Samose saareni ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.
15syenna nkemmel abrid di lebḥeṛ, newweḍ azekka-nni zdat temdint n Ciyu, sellazekka-nni newweḍ ɣer temdint n Samus ; ass wis ṛebɛa newweḍ ɣer temdint n Mili.
16Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et tal ei tuleks Aasias aega raisata; ta ju kiirustas, et võimaluse korral nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.
16Bulus yebɣa ad iɛeddi rrif n temdint n Ifasus mbla ma yeḥbes, iwakken ur isṛuḥuy ara lweqt di tmurt n Asya. Ițɣawal iwakken ma yella wamek, ad yaweḍ ɣer temdint n Lquds ass n lɛid n wass wis xemsin.
17Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.
17Si temdint n Mili, Bulus iceggeɛ ɣer imeqqranen n tejmaɛt n temdint n Ifasus iwakken a d-asen.
18Kui need tema juurde jõudsid, ütles Paulus neile: 'Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasiasse tulin, ma kogu selle aja teie juures olen käitunud,
18Mi d-wwḍen ɣuṛ-es, yenna-yasen : Tesnem si zik tikli-inu yid-wen seg wass amezwaru mi d-kecmeɣ tamurt n Asya.
19teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid juutide salasepitsuste tõttu,
19Qedceɣ ɣef Sidi Ṛebbi s wannuz d imeṭṭawen ger iɣeblan d lemḥayen i yi-sseṛwan wat Isṛail.
20kuidas ma ei ole teie eest pidanud salajas midagi teile tarvilikku, vaid olen seda kuulutanud ja teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda.
20Țbecciṛeɣ-awen rniɣ slemdeɣ kkun ama zdat lɣaci ama deg ixxamen-nwen, mbla ma ffreɣ acemma seg wayen i kkun-inefɛen.
21Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
21Țbecciṛeɣ i wat Isṛail d iyunaniyen a d-uɣalen ɣer webrid n Sidi Ṛebbi yerna ad amnen s Sidna Ɛisa.
22Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma, teadmata, mis mulle seal võib juhtuda
22Tura, Ṛṛuḥ iqedsen iḥṛes-iyi ad ṭṭfeɣ abrid ɣer temdint n Lquds, ur ẓriɣ ara d acu ara yedṛun yid-i.
23peale selle, mida Püha Vaim mulle igas linnas tunnistab, et mind ootavad ahelad ja viletsused.
23Si temdint ɣer tayeḍ, Ṛṛuḥ iqedsen ițxebbiṛ-iyi-d belli țṛaǧun-iyi leḥbus d wussan n ddiq.
24Kuid ma ei pea oma elu mingil kombel endale kalliks, vaid püüan lõpule viia oma elutöö ja ülesande, mille ma olen saanud Issanda Jeesuse käest: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
24Lameɛna tudert-iw ur s-fkiɣ ara lqima, ur ț-ḥsibeɣ ara eɛzizet fell-i ; a wi yufan kan ad kemmleɣ tikli-inu akk-d Ṛebbi, ad xedmeɣ s lfeṛḥ ayen i yi-d-ifka Sidna Ɛisa, iwakken ad beccṛeɣ lexbaṛ n lxiṛ n ṛṛeḥma n Sidi Ṛebbi.
25Ja nüüd, vaata, ma tean, et mitte keegi teist, kelle keskel käies ma olen kuulutanud Jumala riigist, ei saa enam kunagi näha minu palet.
25Tura ẓriɣ belli ur tețțuɣalem ara aț-țeẓrem udem-iw, kunwi iwumi beccṛeɣ tageldit n Sidi Ṛebbi.
26Seepärast ma tunnistan teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest!
26Daymi i wen-d-qqaṛeɣ ass-agi, ma yella yiwen yeffeɣ i webrid n Sidi Ṛebbi, ddnub i yiri-s,
27Sest ma ei ole midagi teie eest salajas pidanud, vaid olen teile kuulutanud Jumala kogu tahtmist.
27imi i wen-beccṛeɣ ayen akk yellan di leqsed n Sidi Ṛebbi, ur ffireɣ ula d acemma fell-awen.
28Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi.
28Ɛasset ɣef yiman-nwen, ɛasset ɣef tqeḍɛit ɣef i kkun-iwekkel Ṛṛuḥ iqedsen. Ilit d iɛessasen ɣef tejmaɛt n Ṛebbi i d-iḥerr s idammen n Mmi-s.
29Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa,
29Sriɣ belli m'ara ṛuḥeɣ, a d-kecmen gar-awen wuccanen iweɛṛen, wid ur nețsamaḥ ara i tqeḍɛit ;
30ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.
30a d-kkren daɣen gar-awen yergazen ara islemden leḥwayeǧ iɛewjen iwakken ad jebden inelmaden ɣuṛ-sen.
31Seepärast valvake ja pidage meeles, et ma kolm aastat, ööd ja päevad, ei ole lakanud pisarsilmil igaühte manitsemast.
31Ɣuṛ-wat ihi, ɛasset iman-nwen ! Mmektit-ed belli azal n tlata iseggasen, ur ḥbiseɣ am yiḍ am ass, nehhuɣ mkul yiwen seg-wen s imeṭṭawen.
32Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.
32Tura a kkun-ǧǧeɣ ger ifassen n Sidi Ṛebbi d ṛṛeḥma n wawal-is; D nețța i gzemren a kkun-isseǧhed, a wen-d-yefk lweṛt i kunwi akk yellan d ayla-s.
33Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.
33Ur ḍmiɛeɣ, ama d ddheb ama d idrimen neɣ leḥwayeǧ n yiwen deg-wen.
34Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.
34Teẓram s yiman-nwen belli s ifassen-iw i xeddmeɣ iwakken ad ɛeyyceɣ iman-iw akk-d wid yellan yid-i.
35Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: 'Õndsam on anda kui võtta!''
35Di mkul lḥaǧa, ssekneɣ-awen amek ara txedmem iwakken aț-țɛiwnem wid ur nezmir ara. Mmektit-ed imeslayen n Sidna Ɛisa mi d-yenna : « Win ițseddiqen ițțubarek akteṛ n win iteṭṭfen ssadaqa ».
36Ja kui ta seda oli öelnud, laskus ta põlvili ja palvetas koos nende kõikidega.
36Mbeɛd imeslayen-agi, yuɣal ɣef tgecrar, yedɛa ɣer Sidi Ṛebbi yid-sen.
37Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja kallistasid Paulust ning andsid talle suud.
37Sṭeṛḍqen s imeṭṭawen, ṭṭfen-t ger iɣallen-nsen, selmen akk fell-as ;
38Kõige rohkem tegi neile haiget see, mis ta oli öelnud, et nad ei saavat enam kunagi tema palet näha. Siis nad saatsid ta laevale.
38ḥeznen aṭas imi i sen-d-yenna : « Ur tețțuɣalem ara aț-țeẓrem udem- iw. » Syenna ddan yid-es armi d lbabuṛ.