¹Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.

¹Liman ɣer Ṛebbi, d lețkal nesɛa belli a ɣ-d-yaweḍ wayen i nețṛaǧu, ɣas ur t-nwala ara s wallen-nneɣ neẓra ț-țideț yella.

²Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

²Si zik wid i gɛeǧben i Sidi Ṛebbi, d wid yesɛan liman deg-s.

³Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.

³S liman i nefhem belli ddunit tețwaxleq s wawal n Ṛebbi ; ihi ayen nețwali yekka-d seg wayen ur nețwali ara.

⁴Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.

⁴S liman i gqeddem Habil asfel i Sidi Ṛebbi axiṛ n wesfel n gma-s Kahin, ɣef ddemma n liman-ines Sidi Ṛebbi yeqbel asfel-ines yerna iḥseb-it d aḥeqqi ; daymi ɣas yemmut yeqqim-ed d lemtel ɣef liman.

⁵Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.

⁵S liman, Hanux yețwarfed ɣer igenni mbla ma tɛedda fell-as lmut, iɣab ɣef wallen, ur d-iban ara axaṭer irfed-it Sidi Ṛebbi ɣuṛ-es. Uqbel ad yețwarfed yeẓra belli yeɛǧeb i Sidi Ṛebbi.

⁶Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

⁶Ihi, mbla liman d lmuḥal ad yeɛǧeb yiwen i Ṛebbi, axaṭer win ara iqeṛṛben ɣuṛ-es ilaq ad yamen belli yella yerna iqebbel-ed wid yețnadin fell-as.

⁷Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.

⁷S liman, i gumen nnbi Nuḥ ayen i s-d-iweḥḥa Sidi Ṛebbi ɣef wayen ara yedṛun, ɣas akken mazal ur iwala acemma s wallen-is, yebna lbabuṛ iwakken ad isellek at wexxam-is. S wakka i gḥuseb at ddunit imi yuɣ awal i Sidi Ṛebbi, yuɣal d aḥeqqi ɣuṛ-es ɣef ddemma n liman yesɛa.

⁸Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.

⁸S liman i guɣ Ibṛahim awal i Sidi Ṛebbi mi s-d-yessawel ad iṛuḥ ɣer yiwet n tmurt ara s-yefk d lweṛt ; iṛuḥ ɣas akken ur yeẓri ara ɣer wanda ițeddu.

⁹Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.

⁹S liman daɣen i gɛac am ubeṛṛani di tmurt i s-yewɛed Sidi Ṛebbi, yezdeɣ deg iqiḍunen am nețța am warraw-is Isḥaq akk-d Yeɛqub iweṛten yid-es ayen akken i s-yewɛed Sidi Ṛebbi.

¹⁰Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

¹⁰Yețṛaǧu tamdint ibedden ɣef lsas iǧehden, tin akken yebna Sidi Ṛebbi s yiman-is.

¹¹Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.

¹¹S liman, ?ara tesɛa-d dderya ɣas akken ț-țiɛiqeṛt yerna meqqeṛt di leɛmeṛ, tumen belli win i s-yefkan lɛahed, ad iṭṭef deg wawal-is.

¹²Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa ära lugeda.

¹²Daymi seg yiwen wergaz iwumi kkawen ifadden teffeɣ-ed dderya s waṭas dderya n dderya-k ad ilin am yitran n igenni, am ṛṛmel yellan ɣef rrif n lebḥeṛ, ur yezmir yiwen a ten yeḥseb.

¹³Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.

¹³Di liman, i mmuten akk yemdanen-agi uqbel a ten-id-yaweḍ wayen i sen-yewɛed Sidi Ṛebbi, lameɛna walan-t si lebɛid feṛḥen yis yerna setɛeṛfen belli d ibeṛṛaniyen, d imsebriden di ddunit.

¹⁴Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.

¹⁴Wid iheddṛen akka, iban țnadin tamurt i yiman-nsen.

¹⁵Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.

¹⁵Lemmer ndemmen imi ǧǧan tamurt-nsen tili uɣalen ɣuṛ-es,

¹⁶Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.

¹⁶meɛna nutni țqelliben ɣef tmurt ifazen yeɛni tin n igenwan, daymi Sidi Ṛebbi ur issetḥa ara ad ițțusemmi d Illu-nsen axaṭer ihegga yasen tamurt.

¹⁷Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki; tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu;

¹⁷S liman i gefka Ibṛahim mmi-s Isḥaq d asfel mi i t-ijeṛṛeb Sidi Ṛebbi, nețța iwumi d-țunefkent lemɛahdat, yeqbel ad yefk mmi-s awḥid d asfel,

¹⁸tema, kellele oli öeldud: 'Sinu sugu loetakse Iisakist.'

¹⁸nețța iwumi i d-yenna Sidi Ṛebbi : Seg Isḥaq ara k-d-fkeɣ dderya ara irefden isem-ik.

¹⁹Sest ta arvestas, et Jumal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.

¹⁹Yețkel ɣef Ṛebbi bab n tezmert belli yezmer a d-isseḥyu ula si ger lmegtin daymi i s-d-yerra mmi-s : ayagi yella-d d lemtel.

²⁰Usus õnnistas Iisak ka Jaakobit ja Eesavit tulevaste asjade suhtes.

²⁰S liman, Isḥaq iburek arraw-is Yeɛqub akk-d Icaɛu ɣef ddemma n wayen i d-iteddun.

²¹Usus õnnistas surev Jaakob Joosepi mõlemat poega ja kummardas Jumalat oma kepi najal.

²¹S liman daɣen i gburek Yeɛqub arraw n Yusef uqbel ad yemmet, s liman i gsenned ɣef wuɛekkaz iwakken ad iɛbed Ṛebbi.

²²Usus tuletas Joosep oma elu lõpul meelde Iisraeli laste lahkumist ja andis käsu oma luude kohta.

²²S liman i gcar Sidna Yusef uqbel ad immet ɣef tuffɣa n wat Isṛail si tmurt n Maṣer, i gweṣṣa ad awin iɣsan-is yid-sen.

²³Usus hoidsid Moosese vanemad pärast ta sündimist teda kolm kuud varjul, sest nad nägid ta olevat ilusa lapse ega kartnud kuninga korraldust.

²³S liman, imawlan n Sidna Musa ffren-t tlata n wagguren mi d-ilul axaṭer walan aqcic yecbeḥ dɣa ur uggaden ara lameṛ n ugellid.

²⁴Usus keeldus Mooses, kui ta oli saanud suureks, laskmast end nimetada vaarao tütre pojaks.

²⁴S liman, mi meqqeṛ Sidna Musa ur yeqbil ara ad ițțusemmi d mmi-s n yelli-s n Ferɛun,

²⁵Ta eelistas pigem näha vaeva koos Jumala rahvaga kui üürikest aega nautida pattu,

²⁵yextaṛ ad yeɛteb d wegdud n Ṛebbi wala ad iqqim di zzhu n ddunit-agi yețțawin ɣer ddnub.

²⁶sest Egiptuse aaretest suuremaks rikkuseks pidas ta teotust Kristuse pärast, sest ta tõstis oma silmad tasu poole.

²⁶Yefhem belli leɛtab n Lmasiḥ, d sɛaya tameqqrant yugaren igerrujen n tmurt n Maṣer axaṭer iwala ɣer zdat lerbaḥ i t-yețṛaǧun.

²⁷Usus jättis ta maha Egiptuse, kartmata kuninga raevu, sest otsekui nähes nähtamatut, püsis ta vaprana.

²⁷S liman i d-iffeɣ si tmurt n Maṣer ur yuggad ara agellid iweɛṛen, yeṭṭef di liman am win iwalan win akken ur yețwali yiwen.

²⁸Usus toimetas ta paasat ja vere määrimist uksepiitadele, et hukkaja ei puudutaks nende esikpoegi.

²⁸S liman i gefka lameṛ ad zlun izimer n leslak, i gṛucc tiwwura s idammen n izimer-nni iwakken m'ara d-iɛeddi win yessengaren ur yețnal ara imenza i d-ilulen ɣer wat Isṛail.

²⁹Usus läbisid nad Punase mere otsekui kuiva maa, ja kui egiptlased püüdsid teha sedasama, siis nad uppusid.

²⁹S liman, agdud n Isṛail yezger ɣef wuḍar i lebḥeṛ azeggaɣ, ma d imaṣriyen mi ɛeṛden ad zegren am nutni, yečča-ten.

³⁰Usus langesid Jeeriko müürid, kui seitse päeva oli käidud nende ümber.

³⁰S liman i ɣlin leswaṛ n temdint n Yeriku mi i s-yezzi wegdud n Isṛail sebɛa wussan.

³¹Usus ei hukkunud hoor Raahab koos sõnakuulmatutega, sest ta oli rahuga vastu võtnud salakuulajad.

³¹S liman, Ṛaḥab yellan d yir tameṭṭut ur temmut ara akk-d wid ur numin ara s Ṛebbi axaṭer testeṛḥeb akken ilaq s wid i d-yusan ad ssiwḍen lexbaṛ i wat Isṛail a sen-awin lexbaṛ.

³²Ja mida ma veel ütlen? Mul puudub aeg jutustada Gideonist, Baarakist, Simsonist, Jeftast, Taavetist, Saamuelist ning prohvetitest,

³²D acu ara d-iniɣ daɣen ? Aṭas n lweqt i glaqen iwakken a d-hedṛeɣ ɣef Gidɛun, ɣef Baraq, ɣef Samsun, ɣef Jifti, ɣef Sidna Dawed, ɣef Camwil neɣ ɣef lenbiya meṛṛa.

³³kes usu läbi vallutasid kuningriike, mõistsid kohut, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud,

³³Wid i grebḥen deg umenɣi tigeldiwin nniḍen s liman, xedmen anagar lḥeqq, țțunefkent-asen-d lemɛahdat, zemmemen imawen n yizmawen,

³⁴kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtrusest tugevaks ja vägevaks sõjas, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.

³⁴ɣelben tazmert n tmes, menɛen i ujenwi qeṭṭiɛen, ḥlan si lehlakat-nsen, zewṛen deg umenɣi, lɛeskeṛ n tmura nniḍen rewlen zdat-sen.

³⁵Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada paremat ülestõusmist.

³⁵Kra n tilawin walant wid i sent-yemmuten uɣalen-d si ger lmegtin, wiyaḍ țwaqehṛen meɛna ur qbilen ara ṛṛeḥma n yemdanen iwakken ad sɛun ḥeggu n tideț.

³⁶Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat.

³⁶Wiyaḍ daɣen țwaqehṛen s ustehzi, s ujelkkaḍ, s snasel d leḥbus.

³⁷Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi, puuduses, viletsuses ja kurja kannatades.

³⁷?waṛejmen, țwajeṛben, țwagezmen s umencaṛ, mmuten s ujenwi, teddun sya ɣer da, llebsa nsen d ibḍanen n wulli ț-țɣeṭṭen, yețwakkes-asen kullec, țwaḥeqṛen, țwaqehṛen.

³⁸Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.

³⁸Nutni ur tuklal ara ddunit, țmenṭaren deg unezṛuf, deg idurar, deg ifran d mkul amkan n ddunit.

³⁹Ja kuigi nad kõik said oma usu läbi tunnistuse, ei saanud nad kätte tõotust,

³⁹Widak-agi meṛṛa yețwaqeblen ɣer Ṛebbi s liman-nsen urɛad i ten-id yewweḍ wayen i sen-yewɛed,

⁴⁰sest Jumal on midagi paremat näinud ette meile, nii et nemad ilma meieta ei saaks täiuslikuks.

⁴⁰Axaṭer Sidi Ṛebbi ihegga-yaɣ ayen yifen ayen akken i sen-yewɛed i nutni, iwakken ur țțawḍen ara ɣer wayen akken ikemlen mbla ma nțekka yid-sen.