¹Seepärast, jättes kõrvale õpetuse Kristuse alguse kohta, suundugem täiuslikkusele. Ärgem hakakem taas rajama alust meeleparandusele surnud tegudest, usule Jumalasse,

¹Ur ilaq ara a neqqim kan deg wayen nelmed di tazwara ɣef wawal n Lmasiḥ. Ilaq-aɣ a neddu ɣer zdat a nesnekmal almud-nneɣ, mbla ma nɛawed-ed i lsas s wadda ɣef wayen yeɛnan : nndama ɣef lecɣal n diri i gețțawin ɣer lmut, liman di Sidi Ṛebbi,

²õpetusele ristimisest, käte pealepanemisest, surnute ülestõusmisest ja igavesest hukkamõistust.

²ayen yeɛnan aɣḍas akk-d țrusi n ifassen, ḥeggu n lmegtin neɣ lḥisab aneggaru.

³Seda me teemegi, kui Jumal lubab.

³D ayen ara nexdem ma iserreḥ-aɣ Sidi Ṛebbi.

⁴On ju võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud, kes on maitsnud taevast andi ja saanud osa Pühast Vaimust,

⁴Ma d wid i d-yusan ɣer tafat, i gessefhem Ṛṛuḥ iqedsen, i gɛerḍen lbaṛakat n Ṛebbi,

⁵kes on kogenud Jumala head sõna ja tulevase ajastu vägesid

⁵lbenna n wawal-is akk-d tezmert n ddunit i d-iteddun,

⁶ning ometi ära taganenud - neid on võimatu uuendada jälle meeleparanduseks, sest et nad iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad ta naeruks.

⁶ma yella ṭṭaxṛen i webrid n Ṛebbi ulamek ara d-uɣalen imi țɛawaden asemmeṛ i Mmi-s n Ṛebbi, sseɣlayen di lqima-s zdat yemdanen.

⁷Maa, mis joob sagedasti sellele langevat vihma ja kasvatab kasulikke taimi neile, kes seda ka harivad, saab õnnistuse Jumalalt,

⁷Akal yeṛwan aman i d-yețțaken lerẓaq i wid i t-izerɛen, lbaṛaka n Sidi Ṛebbi tețrusu-d fell-as.

⁸aga maa, mis kannab kibuvitsu ja ohakaid, on kõlbmatu ja lähedal äraneedmisele, mille lõpp on ärapõletamine.

⁸Meɛna ma yella yefka-d isennanen d ubuneqqaṛ, d akal ur nesɛi azal, ad ițwanɛel yerna qṛib a s-ceɛlen times.

⁹Me oleme aga veendunud, armsad, et teie puhul on lugu parem ja pääste võimalik, kuigi me räägime nõnda.

⁹?as ma nețmeslay-ed akka a wid eɛzizen, nețkel fell-awen d abrid yelhan i tewwim, d win ara kkun isellken.

¹⁰Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi.

¹⁰Sidi Ṛebbi d bab n lḥeqq, ur itețțu ara lecɣal-nwen d leḥmala nwen ɣef ddemma n yisem-is akk-d lxiṛ i mazal txeddmem-t i watmaten di liman.

¹¹Me ihkame aga, et igaüks teist osutaks sedasama agarust lootuse kinnitamiseks kuni lõpuni,

¹¹Nebɣa ihi yal yiwen deg-wen ad iṭṭef deg webrid-agi alamma ț-țaggara iwakken aț-țawḍem ɣer wayen i tessaramem.

¹²et te ei jääks loiuks, vaid võtaksite eeskujuks neid, kes pärivad tõotused usu ja pika meele tõttu.

¹²Ur țțilit ara d imeɛdazen meɛna ɛandet wid iweṛten s liman d ṣṣbeṛ nsen lweṛt i gewɛed Sidi Ṛebbi.

¹³Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda.

¹³Asmi i gefka Sidi Ṛebbi lɛahed i Sidna Ibṛahim, yeggul s yixef-is, axaṭer ulac win yellan sennig-es,

¹⁴Ta ütles: 'Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!'

¹⁴dɣa yenna : Gulleɣ a k-barkeɣ, ad sseftiɣ dderya-k.

¹⁵Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist.

¹⁵Akka ihi Sidna Ibṛahim yeṣbeṛ yuṛǧa armi i t-id-yewweḍ wayen i s-yewɛed Sidi Ṛebbi.

¹⁶Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks.

¹⁶Imdanen țgallan s wayen i ten-yugaren, s limin i ferrun tilufa ;

¹⁷Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kõikumatust, kinnitas ta seda vandega,

¹⁷daymi i geggul Sidi Ṛebbi i wid ara iweṛten ayen i sen-yewɛed, iwakken a d-ibeggen belli ur yețbeddil ara ṛṛay.

¹⁸et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest,

¹⁸Lɛahed-agi i d-yefka Sidi Ṛebbi akk-d limin i geggul d ayen ur nețbeddil yerna ur yezmir ara a ten-inkkeṛ. Ma d nukni yeddurin ɣuṛ-es, d annect-agi i ɣ-isseǧhaden a neṭṭef mliḥ deg usirem i ɣ-d ițțunefken.

¹⁹mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse,

¹⁹Asirem-agi d ayen yeṭṭfen tudert-nneɣ am umextaf ( tnejga ) yeṭṭfen lbabuṛ, yețɛedday akkin i leḥjab ɣer wemkan iqedsen,

²⁰kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks, saades Melkisedeki korra järgi igavesti ülempreestriks.

²⁰anda akken yekcem Ssid-nneɣ Ɛisa d amezwaru, ɣef ddemma-nneɣ yuɣal d lmuqeddem ameqqran i dayem akken yella Malxisadeq.