1Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.
1Nekk Yeɛqub aqeddac n Sidi Ṛebbi akk-d Sidna Ɛisa Lmasiḥ, sslam-iw i tnac leɛṛac n wegdud n Sidi Ṛebbi yenwezzaɛen di ddunit meṛṛa !
2Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse,
2Ay atmaten, feṛḥet m'ara țɛeddayent fell-awen teswiɛin ujeṛṛeb,
3kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks.
3axaṭer teẓram belli ajeṛṛeb n liman nwen yețțawi-d ṣṣbeṛ.
4Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.
4Meɛna ilaq ṣṣbeṛ-nwen a kkun issiweḍ aț-țxedmem lecɣal yelhan iwakken aț-țilim d wid yennekmalen, aț-țǧehdem ur kkun-yețxaṣṣa ula d acemma.
5Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.
5Ma yella yiwen deg-wen ixuṣṣ di lefhama, a ț-yessuter i Sidi Ṛebbi i d-yețțaken i yemdanen meṛṛa mbla cceḥḥa d ulummu, a s-ț-id-yefk.
6Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega.
6Lameɛna Ilaq a ț-yessuter s liman mbla ccekk ; axaṭer win yețcukkun icuba ɣer lemwaji n lebḥeṛ i greffed yesrusu waḍu.
7Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt,
7Amdan am wagi ɣas ur iṭṭamaɛ ara di Sidi Ṛebbi a s-d-yefk kra,
8ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel.
8axaṭer d amdan ur nesɛi ara yiwen n ṛṛay, lecɣal-is ur seḥḥan ara.
9Madal vend kiidelgu oma kõrgusest,
9Lameɛna igellil ilaq ad ifṛeḥ imi i t-irfed Sidi Ṛebbi ;
10rikas aga oma madalusest, sest ta kaob nagu rohu õieke.
10ma d ameṛkanti ad ifṛeḥ imi t-id-issers Sidi Ṛebbi axaṭer ad ifnu akken ifennu ujeǧǧig n lexla.
11Sest päike tõuseb lõõsaga ja kuivatab ära rohu, selle õieke variseb maha ja ta palge kaunidus kaob. Nõnda närtsib ka rikas oma ettevõtmistes.
11 M'ara d-yali yiṭij s leḥmu-ines yesseṛɣayen, imɣi ad iqqaṛ, ajeǧǧig-is ad iɣli, ccbaḥa-ines a s-tṛuḥ. Akka ara tedṛu d umeṛkanti , ad iṛuḥ a d-yeǧǧ deffir-es wayen akk yesɛa.
12Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
12D aseɛdi wemdan i gteṭṭfen deg ujeṛṛeb ur iɣelli ara ; axaṭer m'ara iɛeddi seg ujeṛṛeb, a s-d-tețțunefk tɛeṣṣabt n tudert i gewɛed Sidi Ṛebbi i wid i t-iḥemmlen.
13Ärgu kiusatav öelgu: 'Jumal kiusab mind!' Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
13M'ara tețwaɣuṛṛem, ɣuṛ-wat aț-ținim : d Ṛebbi i ɣ-iɣuṛṛen axaṭer Ṛebbi ur yezmir ara a t-iɣuṛṛ wemcum yerna Nețța s yiman-is ur yețɣuṛṛu ula yiwen.
14Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.
14Lameɛna yal yiwen deg-nneɣ yețɛedday deg ujeṛṛeb axaṭer d ccehwat n tnefsit-nneɣ i ɣ-ițɣuṛṛun.
15Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.
15Lebɣi n tnefsit yețțawi-d ddnub, ddnub mi gețwaxdem, yețțawi-d lmut.
16Ärge eksige, mu armsad vennad!
16Ay atmaten-iw eɛzizen ur ɣellṭet ara deg wayagi :
17Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.
17kra n tikci yelhan tețțas-ed seg igenwan, s ɣuṛ baba Ṛebbi i d-ixelqen tafat n igenwan, win akken ur nețbeddil, ur nețɣab am yiṭij iwakken a d-yeǧǧ ṭṭlam.
18Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.
18Yehwa-yas a ɣ-d-yefk tudert s wawal-is n tideț, iwakken a nili d imezwura deg wayen akk i d-yexleq.
19Teadke seda, mu armsad vennad! Iga inimene olgu aga kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama.
19Ay atmaten-iw eɛzizen, teẓram belli yal yiwen deg-wen ilaq ad yesmeḥsis, ur ilaq ara ad ireffu neɣ ad yețḥawal ameslay ;
20Sest mehe viha ei soeta õigust Jumala ees.
20axaṭer amdan ireffun ur ixeddem ara ayen yellan d lḥeqq ɣer Sidi Ṛebbi.
21Seepärast pange maha kõik rüvedus ja rohke kurjus ning võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.
21Daymi i glaq aț-țḍeggṛem seg ulawen-nwen ayen akk ur nzeddig ara, d wayen yellan d cceṛ deg-wen ; meɛna qeblet s wannuz awal i geẓẓan deg-wen i gzemren ad isellek lerwaḥ nwen.
22Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.
22Mačči d asmeḥses kan n wawal n Sidi Ṛebbi i ɣer tella, lameɛna sbeggnet-ț-id di lecɣal-nwen ; neɣ m'ulac ț-țikellax kan i tețkellixem iman-nwen.
23Sest kui keegi sõna kuuleb, aga selle järgi ei tee, siis ta sarnaneb mehega, kes vaatleb oma ihulikku palet peeglist.
23Axaṭer win yesmeḥsisen i wawal n Sidi Ṛebbi ur t-yexdim ara, icuba ɣer wemdan yețwalin udem-is di lemri akken yella.
24Ta vaatles ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli.
24Mi gwala iman-is, iṛuḥ, yețțu imiren kan amek akken i gella.
25Kes on aga kummargil vaadanud vabaduse täiuslikku seadusse ja sellesse ka jääb, ei ole unustav kuulja, vaid tegude tegija - see on õnnis oma tegemises.
25Ma d win yețmeyyizen akken ilaq ccariɛa iṣeḥḥan, ccariɛa i d yețțaken tilelli, iteṭṭfen deg-s mačči s usmeḥses kan ad yuɣal a ț-yețțu, meɛna ixeddem ayen i d-tenna, wagi ad yili d aseɛdi di lecɣal-is meṛṛa.
26Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine.
26Ma yella win iḥesben iman-is yetbeɛ abrid n Sidi Ṛebbi yili ur yețțaṭṭaf ara iles-is, yesseɣlaḍ deg iman-is, abrid-agi i gewwi ur iṣeḥḥa ara.
27Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.
27Atan webrid iṣeḥḥan yellan ț-țideț zdat Sidi Ṛebbi baba-tneɣ : d m'ara terzum ɣef igujilen ț-țuǧǧal m'ara ilin di lmeḥna, d uḥader n yiman-nwen ɣef wayen n diri ara d-yekken si ddunit.