Estonian

Kabyle: New Testament

John

17

1Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: 'Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,
1Mi d-yenna imeslayen-agi, Sidna Ɛisa yerfed allen-is ɣer igenni, yenna : -- A Baba, yewweḍ-ed lweqt ! Sbeggen-ed tamanegt n Mmi-k iwakken ula d nețța a d-isbeggen tamanegt-ik !
2nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
2Tefkiḍ-as tazmert ɣef yemdanen n ddunit meṛṛa akken ad yefk tudert n dayem i wid akk i s-d-tefkiḍ.
3Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
3Tudert n dayem : d asm'ara issinen yemdanen belli d kečč i d Ṛebbi awḥid, Illu n tideț, ad issinen daɣen Ɛisa Lmasiḥ, win akken i d-tceggɛeḍ.
4Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,
4Sbeggneɣ-ed tamanegt-ik di ddunit mi kfiɣ ccɣel-nni i ɣef iyi-twekkleḍ.
5ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!
5Tura a Baba, ɛuzz-iyi s tmanegt-ik, tin akken i sɛiɣ asmi lliɣ ɣuṛ-ek uqbel a d-texleq ddunit !
6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.
6Sbeggneɣ-d isem-ik i yemdanen akk i yi-d-tefkiḍ si ddunit. Llan d ayla-k, tuɣaleḍ tefkiḍ-iyi-ten-id ; nutni ḥerzen awal-ik.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
7Tura ẓran belli ayen akk i yi-d-tefkiḍ s ɣuṛ-ek i d-yekka ;
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.
8axaṭeṛ ṣṣawḍeɣ-asen-d awal-ik akken yella, yerna qeblen-t. ?ran ț-țideț s ɣuṛ-ek i d-kkiɣ yerna umnen d kečč i yi-d-iceggɛen.
9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
9Deɛɛuɣ ɣuṛ-ek fell-asen. Ur deɛɛuɣ ara ɣef yemdanen nniḍen lameɛna ɣef wid i yi-d-tefkiḍ, axaṭer nutni d ayla-k.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.
10Ayen yellan d ayla-w inek, ayen yellan d ayla-k inu. Tamanegt-iw tețfeǧǧiǧ deg-sen.
11Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
11Qṛib tura ad ffɣeɣ si ddunit, a n-ṛuḥeɣ ɣuṛ-ek meɛna nutni ad qqimen di ddunit. A Baba, ay Imqeddes ! ?erz-iten s tezmert n yisem-ik, isem-nni i yi-d-tefkiḍ iwakken ad uɣalen d yiwen, akken nella nekk yid-ek d yiwen.
12Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
12Seg wasmi lliɣ gar-asen, ḥerzeɣ-ten s tezmert n yisem-ik, isem-agi i yi-d-tefkiḍ. ?erzeɣ-ten, yiwen deg-sen ur yeɛṛiq anagar win i glaqen ad yeɛṛeq, iwakken tira iqedsen ad nnekmalent.
13Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
13Tura a n-uɣaleɣ ɣuṛ-ek, qqaṛeɣ-ed akk annect-agi skud mazal-iyi di ddunit, akken ad ččaṛen wulawen-nsen d lfeṛḥ am lfeṛḥ-iw ikemlen.
14Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
14Fkiɣ-asen awal-ik meɛna at ddunit keṛhen-ten axaṭer am nekk am inelmaden-iw ur nelli ara n at ddunit.
15Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.
15Ur k-d-ssutreɣ ara akken a ten tekkseḍ si ddunit, meɛna a ten tmenɛeḍ si Cciṭan.
16Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.
16Nutni mačči n ddunit, akken ula d nekk ur lliɣ ara n ddunit.
17Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
17?erz-iten di tideț ; d awal-ik i ț-țideț.
18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
18Akken i yi-d-tceggɛeḍ ɣer ddunit, nekk daɣen a ten-ceggɛeɣ.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.
19?ef yisem-ik ad sebbleɣ iman-iw fell-asen, iwakken ula d nutni ad sebblen iman-nsen ɣef tideț.
20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
20Mačči fell-asen kan i deɛɛuɣ, deɛɛuɣ daɣen ɣef wid akk ara yamnen yis-i s cchada n inelmaden-iw.
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
21A k-ssutreɣ a Baba ad uɣalen akk d yiwen. Akken telliḍ deg-i a Baba nekk daɣen lliɣ deg-k, ad uɣalen d yiwen iwakken at ddunit ad amnen belli d kečč i yi-d-iceggɛen.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
22Fkiɣ-asen tamanegt i yi-d-tefkiḍ iwakken ad uɣalen d yiwen, akken nella nekk yid-ek d yiwen :
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.
23nekk deg-sen, kečč deg-i. Ad uɣalen akk d yiwen, iwakken at ddunit meṛṛa ad setɛeṛfen belli d kečč i yi-d-iceggɛen, yerna tḥemmleḍ-ten akken i yi tḥemmleḍ !
24Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist.
24A Baba bɣiɣ wid meṛṛa i yi-d tefkiḍ ad ilin yid-i anda ara yiliɣ, ad walin tamanegt i yi-d-tefkiḍ axaṭer tḥemmleḍ-iyi uqbel a d-texleq ddunit.
25Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud.
25A Baba, Kečč yellan d aḥeqqi at ddunit ur k-ssinen ara ma d nekk ssneɣ-k, wigi ẓran belli d kečč i yi-d-iceggɛen.
26Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.'
26Sbeggneɣ-k-id ɣuṛ-sen yerna mazal a k-id-sbeggneɣ, iwakken tayri akk i yi-d-tefkiḍ aț-țili deg-sen, nekk daɣen ad iliɣ deg-sen.