¹Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.

¹Syenna, Sidna Ɛisa yextaṛ-ed tnin usebɛin yinelmaden nniḍen, iceggeɛ-iten sin sin ad ṛuḥen ɣer mkul taddart d mkul amkan anda ilaq ad iṛuḥ ula d nețța.

²Ta ütles neile: 'Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!

²Yenna-yasen : Tamegra meqqṛet meɛna drus yixeddamen i gellan. Dɛut ihi ɣer Bab n tmegra iwakken a d-iceggeɛ ixeddamen ɣer yigran-is.

³Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.

³Atan a kkun-ceggɛeɣ am izamaren ger wuccanen.

⁴Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!

⁴Ur țțawit yid-wen idrimen, ur țțawit aɛwin neɣ tayuga nniḍen n yerkasen. Deg webrid-nwen ur sṛuḥuyet ara lweqt di sslam.

⁵Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: 'Rahu olgu sellele kojale!'

⁵Kra n wexxam ara tkecmem init : sslam n Ṛebbi fell-awen ay at wexxam !

⁶Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.

⁶Ma yella dinna walebɛaḍ d imhenni, sslam-nwen ad yers fell-as, neɣ m'ulac lehna-nwen aț-țeqqim ɣuṛ-wen.

⁷Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!

⁷Qqimet deg wexxam-nni, ččet swet ayen ara wen-d-fken, axaṭer axeddam yuklal lexlaṣ-is. Ur țṛuḥut ara seg wexxam ɣer wayeḍ.

⁸Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,

⁸Mkul taddart ara tkecmem, ma stṛeḥben yis-wen ččet ayen ara wen-d-ssersen.

⁹ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: 'Jumala riik on teie lähedal!'

⁹Sseḥlut imuḍan-nsen, init-asen : tageldit n Ṛebbi tewweḍ-ed ɣuṛ-wen.

¹⁰Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:

¹⁰Lameɛna mkul taddart ara tkecmem m'ur stṛeḥben ara yis-wen, effɣet ɣer yizenqan-nsen init :

¹¹'Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!'

¹¹« a nezwi ula d aɣebbaṛ n taddart-nwen i d-ineṭḍen deg yiḍaṛṛen nneɣ, meɛna ḥṣut belli tageldit n Ṛebbi tewweḍ-ed ɣuṛ-wen.

¹²Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.

¹²Aql-i nniɣ-awen, ass n lḥisab taddart-agi aț-țețțuɛaqeb akteṛ n temdint n ?udum.

¹³Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.

¹³A nnger-im a tamdint n Kurazim, a nnger-im a Bitsayda ! A lukan lbeṛhanat yețwaxedmen deg kkunt țwaxedmen di temdinin n ?ur akk-d Sidun, tili imezdaɣ-nsent acḥal aya segmi sburren ticekkaṛin n leḥzen, sexnunnsen iman-nsen deg iɣiɣden iwakken a d-beggnen belli ndemmen, uɣalen-d ɣer webrid.

¹⁴Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.

¹⁴?ef wannect-agi, ass n lḥisab a ț-țețțuɛaqbemt akteṛ n temdinin n ?ur d Sidun.

¹⁵Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.

¹⁵I kemmini a tamdint n Kafernaḥum, tɣileḍ aț-țaliḍ ɣer yigenni ? Xaṭi ! ?er tesraft lqayen n laxeṛt ara tețwaḍeggṛeḍ.

¹⁶Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.'

¹⁶Win i wen-ismeḥsisen ismeḥsis-iyi-d i nekk. Win ur kkun-neqbil d nekk ur geqbil ara, win ur iyi-neqbil ara, ur iqbil ara Win i yi-d-iceggɛen.

¹⁷Aga need seitsekümmend [kaks] pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid: 'Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime mõjul!'

¹⁷Tnin usebɛin-nni yinelmaden uɣalen-d ččuṛen d lfeṛḥ, nnan-as : A Sidi, ula d leǧnun țțagaden-aɣ s yisem-ik.

¹⁸Tema ütles neile: 'Ma nägin saatanat kui välku taevast maha langevat.

¹⁸Yenna-yasen : Walaɣ Cciṭan yeɣli-d am lebṛaq seg yigenni.

¹⁹Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.

¹⁹Slet-ed i wayen ara wen-iniɣ : ț-țideț fkiɣ-awen tazmert s wayes ara tṛekḍem izerman ț-țɣerdmiwin, aț-țmeḥqem lǧehd n weɛdaw yerna ulac ayen ara wen-izemren ;

²⁰Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!'

²⁰lameɛna ur feṛṛḥet ara imi i tḥekkmem ɣef leǧnun, feṛḥet imi ismawen-nwen țwajerden deg igenwan.

²¹Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: 'Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele! Jah, Isa, sest nõnda on see sündinud sinu head meelt mööda.

²¹Imiren kan, Sidna Ɛisa yeččuṛ-it Ṛṛuḥ iqedsen s lfeṛḥ, yenṭeq yenna : Tanemmirt a Baba, kečč yellan d Bab n yigenwan d lqaɛa, imi ayen akk i teffreḍ ɣef lɛuqal d yimusnawen tbeggneḍ-t-id i yimecṭuḥen. Tanemmirt a Baba Ṛebbi aḥnin axaṭer d wagi i d lebɣi-k.

²²Kõik on mu Isa üle andnud mulle ja keegi ei tunne, kes on Poeg, kui vaid Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada.'

²²Baba yerra kullec ger ifassen-iw. Yiwen ur yeẓri d acu-yi anagar Baba Ṛebbi, yiwen ur issin Baba Ṛebbi anagar Mmi-s akk-d win iwumi yebɣa Mmi-s a t-id-isbeggen.

²³Ja omavahel olles ütles Jeesus jüngrite poole pöördudes: 'Õndsad on silmad, mis näevad seda, mida teie näete,

²³Dɣa yezzi ɣer yinelmaden-is yenna-yasen : Amarezg n wid iwalan ayen tețwalim !

²⁴sest ma ütlen teile, palju prohveteid ja kuningaid on tahtnud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.'

²⁴Aql-i nniɣ-awen : aṭas n lenbiya d waṭas n yigelliden i gebɣan ad ẓren ayen i tẓerrem ur t-ẓrin, i gebɣan ad slen ayen i tsellem ur t-slin.

²⁵Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: 'Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?'

²⁵Ikred yiwen umusnaw n ccariɛa yebɣan ad ijeṛṛeb Sidna Ɛisa, yenna yas : A Sidi, d acu ara xedmeɣ iwakken ad sɛuɣ tudert n dayem ?

²⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?'

²⁶Sidna Ɛisa yerra-yas : D acu yuran di ccariɛa n Musa ? D acu i tfehmeḍ deg-s mi ț-teɣriḍ ?

²⁷Tema vastas: 'Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!'

²⁷Yerra-yas-d : Aț-țḥemmleḍ Sidi Ṛebbi s wul-ik d ṛṛuḥ-ik, s wayen yellan di tezmert-ik akk-d lɛeqliya-k. Aț-țḥemmleḍ daɣen wiyaḍ am yiman-ik .

²⁸Siis Jeesus ütles talle: 'Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!'

²⁸Sidna Ɛisa yenna-yas : Ayen akka i d-tenniḍ ț-țideț, exdem akka aț-țesɛuḍ tudert n dayem !

²⁹Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: 'Ja kes siis on mu ligimene?'

²⁹Lɛalem-nni n ccariɛa yebɣan ad yefk lḥeqq i yiman-is, yenna i Sidna Ɛisa : Anwa-ten wiyaḍ-agi ?

³⁰Jeesus ütles kõnelust jätkates: 'Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.

³⁰Sidna Ɛisa yerra-yas : Yiwen wergaz iṣubb-ed si temdint n Lquds ɣer temdint n Yiriku ; sqaṭɛen-as yimakaren ɛerran-t rnan wten-t, ṛuḥen ǧǧan-t ur yemmut ur iddir.

³¹Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.

³¹Iɛedda-d syenna yiwen lmuqeddem n ccariɛa ; mi t-iwala iwwet iɛedda si tama nniḍen.

³²Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.

³²Iɛedda-d daɣen seg webrid-nni yiwen wemṛabeḍ n at Lewwi, iwala-t, ikemmel abrid-is iṛuḥ.

³³Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale

³³Ataya yiwen wubeṛṛani n tmurt n Samarya, iwweḍ-ed ɣuṛ-es, mi t-iwala iɣaḍ-it.

³⁴ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.

³⁴Iqeṛṛeb ɣuṛ-es, idhen leǧruḥ-is s zzit d ccṛab, icudd iten ; isserkeb-it ɣef zzayla-s, yewwi-t ɣer yiwen wexxam n yemsafren, ilha-d yid-es.

³⁵Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: 'Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.'

³⁵Azekka-nni yefka sin yiṣurdiyen i bab n wexxam-nni, yenna-yas : « Bedd ɣuṛ-es, ayen ara tṣeṛṛfeḍ n zzyada fell-as, a k-t-id-kemmleɣ asm'ara d-uɣaleɣ. »

³⁶Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?'

³⁶Di tlata-agi, anwa i gḥemmlen am yiman-is argaz-agi yețțuɛerran ?

³⁷Seadusetundja ütles: 'See, kes tema peale halastas.' Jeesus ütles talle: 'Siis mine ja tee sina nõndasamuti!'

³⁷Amusnaw n ccariɛa yerra-yas : D win akken iḥunnen fell-as, i s ixedmen lxiṛ. Sidna Ɛisa yenna-yas : Ṛuḥ ula d kečč exdem akken.

³⁸Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.

³⁸Deg webrid-nsen ɣer temdint n Lquds, Sidna Ɛisa yekcem ɣer yiwet n taddart. Yiwet n tmeṭṭut isem is Marṭa teɛṛeḍ-it ɣer wexxam-nsen.

³⁹Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.

³⁹Tesɛa weltma-s isem-is Meryem, teqqim-ed ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa, tesmeḥsis i wawal-is.

⁴⁰Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: 'Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!'

⁴⁰Marṭa tqeddec yečča-ț ccɣel, tusa-d ɣer Sidna Ɛisa tenna-yas : A Sidi, ur ak-tewqiɛ ara lmeɛna imi iyi-teǧǧa weltma ad qedceɣ weḥd-i ? Ini-yas aț-țekker a yi-tɛiwen.

⁴¹Aga Issand vastas talle: 'Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,

⁴¹Sidna Ɛisa yerra-yas : A Maṛta, tețḥebbiṛeḍ tețqelliqeḍ iman-im ɣef waṭas n tɣawsiwin ;

⁴²aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.'

⁴²lameɛna yiwet kan i gṣeḥḥan ! Meryem textaṛ ayen ilaqen yerna yiwen ur as-t-ițekkes.