¹Ja sündis, kui Jeesus hingamispäeval tuli ühe variseride ülema kotta leiba võtma, et nad varitsesid teda.

¹Yiwen wass yellan d ass n westeɛfu, Sidna Ɛisa illa yețwaɛreḍ ɣer wexxam n yiwen seg yimeqqranen n yifariziyen iwakken ad yefteṛ. Wid yellan dinna țɛassan-t d acu ara yexdem.

²Ja vaata, tema ees oli üks vesitõbine inimene.

²Yella dinna yiwen wergaz yesɛan lehlak n ubezzug.

³Ja Jeesus hakkas rääkima ja ütles seadusetundjatele ja variseridele: 'Kas hingamispäeval tohib teha terveks või ei tohi?'

³Sidna Ɛisa yenṭeq ɣer lɛulama n ccariɛa d yifariziyen yenna-yasen : D acu twalam ? D leḥlal win ara isseḥlun deg wass n westeɛfu neɣ ala ?

⁴Nemad aga vaikisid. Ja haiget puudutades parandas Jeesus tema ja laskis tal minna.

⁴Imi yiwen deg-sen ur d-yenṭiq, Sidna Ɛisa iqeṛṛeb ɣer umuḍin-nni, yesseḥla-t, iserreḥ-as ad iṛuḥ.

⁵Ja nendele ta ütles: 'Kes on teie seast, kelle poeg või härg kukub kaevu, et ta kohe ei tõmbaks teda välja hingamispäeval?'

⁵Dɣa yenna i wiyaḍ : Anwa deg-wen ma yeɣli-yas mmi-s neɣ wezger-ines ɣer lbir, ur t-id-ițekkes ara ɣas ma d ass n westeɛfu ?

⁶Ja nad ei osanud selle peale midagi vastata.

⁶Yiwen ur izmir a s-d-yerr awal.

⁷Aga Jeesus rääkis neile, kes olid kutsutud, tähendamissõna, märgates, kuidas nad valisid aulisemaid istekohti:

⁷Mi gwala wid yețwaɛerḍen bdan țextiṛin imukan imezwura, Sidna Ɛisa yewwi-yasen-d lemtel-agi yenna yasen :

⁸'Kui sind keegi on kutsunud pulma, siis ära istu kõige aulisemale kohale, sest võib-olla on keegi kutsutu sinust auväärsem,

⁸M'ara k-id-yeɛreḍ yiwen ɣer tmeɣṛa, ɣurek ur țțaṭṭaf ara amkan amezwaru ! Axaṭer yezmer ad yili yiwen ger inebgawen yesɛan leqdeṛ akteṛ-ik ,

⁹ja see, kes sinu ja tema on kutsunud, tuleb ja ütleb sulle: Anna koht temale! ja sa peaksid siis minema häbiga kõige viimasesse paika;

⁹a d-yas win i kkun-iɛerḍen i sin a k-yini : « eǧǧ-as amkan-nni i wagi ! » Imiren aț-țenneḥcameḍ, aț-țṛuḥeḍ aț-țeṭṭfeḍ amkan aneggaru.

¹⁰vaid kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu viimasesse paika, et kui tuleb see, kes sinu on kutsunud, ja sulle ütleb: Sõber, tule siia lähemale! siis on sul au nende kõikide silmis, kes sinuga ühes lauas istuvad.

¹⁰Lameɛna m'ara tețwaɛeṛḍeḍ, ṭṭef amkan aneggaru iwakken m'ara d-yas win i k-id-iɛerḍen, a k-yini : « ay aḥbib ɛeddi-d ɣer zdat ! » Imiren aț-țesɛuḍ leqdeṛ zdat inebgawen meṛṛa.

¹¹Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.'

¹¹Axaṭer kra n win yessalayen iman-is a t-id-yessers Ṛebbi , ma d win yesrusuyen iman-is a t-yerfed.

¹²Aga sellele, kes ta oli kutsunud, ütles Jeesus: 'Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nemadki sind vastu kutsuks enda poole ja sellest tuleks sulle tasu,

¹²Yenna daɣen i win i t-id iɛeṛḍen : M'ara tebɣuḍ aț-țseččeḍ, ur d-ɛeṛṛeḍ ara imdukkal-ik neɣ atmaten ik, ur d-ɛeṛṛeḍ ara imawlan-ik neɣ lǧiran-ik imeṛkantiyen ; m'ulac a k ɛerḍen ula d nutni iwakken a k-d-rren lxiṛ-ik.

¹³vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid,

¹³Lameɛna m'ara txedmeḍ tameɣṛa, ɛṛeḍ-ed igellilen, ineɛyuba, iquḍaren d yiderɣalen.

¹⁴siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel.'

¹⁴Ili-k di lfeṛḥ imi ur zmiren ara a k-d-rren lxiṛ-ik, axaṭer lxiṛ-ik a k-id-yuɣal asm'ara d-ḥyun wid yellan d iḥeqqiyen ɣer Ṛebbi.

¹⁵Kui aga üks neist, kes lauas istus, seda kuulis, ütles ta Jeesusele: 'Õnnis on see, kes sööb leiba Jumala riigis!'

¹⁵Mi gesla i imeslayen-agi, yiwen seg inebgawen inṭeq-ed yenna i Sidna Ɛisa : Amasseɛd n win ara yeččen tiremt di tgelda n yigenwan!

¹⁶Aga Jeesus ütles talle: 'Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.

¹⁶Sidna Ɛisa yerra-yas : Yiwen wergaz ixdem imensi, iɛreḍ-ed aṭas lɣaci.

¹⁷Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis!

¹⁷Lweqt n imensi, iceggeɛ aqeddac-is iwakken ad yini i inebgawen : aset-ed ! Kullec iwjed !

¹⁸Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind!

¹⁸Akken ma llan ufan-d sebba. Amezwaru yenna-yas : « aql-i uɣeɣ iger, ilaq ad ṛuḥeɣ a t-id-ẓreɣ , di leɛnaya-k semmeḥ-iyi ».

¹⁹Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind!

¹⁹Wayeḍ yenna-yas : « aql-i uɣeɣ-d xemsa n tyugiwin n yezgaren bɣiɣ ad ṛuḥeɣ a tent-ɛerḍeɣ, di leɛnaya-k semmeḥ iyi ».

²⁰Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.

²⁰Wayeḍ daɣen yenna-yas : « tura kan i zewǧeɣ, ulamek ara d aseɣ ».

²¹Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid!

²¹Mi d-yuɣal uqeddac ɣer umɛellem-is, yeḥka-yas ayen akk i s-d-nnan. Bab n wexxam yerfa, yenna i uqeddac-is : « azzel, ṛuḥ ɣer yiberdan d yizenqan n temdint, tɛeṛḍeḍ-ed iẓawaliyen, ineɛyuba, iderɣalen d iquḍaren ».

²²Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.

²²Mi d-yuɣal uqeddac-nni yenna-yas : a Sidi, ayen i yi-d-tenniḍ xedmeɣ-t yerna mazal llan imukan.

²³Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!

²³Amɛellem yenna i uqeddac is : « effeɣ ɣer iberdan n tudrin d lexlawi ; wid akk ara tafeḍ, ḥṛeṣ-iten a d asen iwakken ad iččaṛ wexxam-iw. »

²⁴Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!'

²⁴Atan nniɣ-awen : ula d yiwen seg wid-nni yețwaɛerḍen d imezwura ur iɛerreḍ imensi-inu.

²⁵Aga koos Jeesusega käis palju rahvast. Ja ta ütles nende poole pöördudes:

²⁵Aṭas n lɣaci i geddan d Sidna Ɛisa. Yezzi ɣuṛ-sen yenna-yasen :

²⁶'Kui keegi minu juurde tuleb ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja õdesid ja veel pealegi iseenese elu, see ei saa olla minu jünger.

²⁶Kra n win ara d-yasen ɣuṛ-i, ma iḥemmel baba-s d yemma-s neɣ tameṭṭut-is d warraw-is neɣ ayetma-s d yessetma-s neɣ iḥemmel iman-is akteṛ-iw, ur izmir ara ad yili d anelmad-iw.

²⁷Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger.

²⁷Kra n win ur neqbil ara ad yeɛteb ɣef ddemma n yisem-iw yerna ur iyi-d-itbiɛ ara, ur izmir ara ad yili d anelmad-iw.

²⁸Sest kes teie seast, tahtes ehitada torni, ei istuks enne maha ega arvutaks kulusid, kas tal on kõik vajalik selle lõpetamiseks?

²⁸Anwa deg-wen ma yebɣa ad ibnu lbeṛǧ, ur yețɣimi ara ad ixdem uqbel leḥsab-is, iwakken ad iẓer ma yezmer a t-ifak ?

²⁹Muidu juhtub, et kui ta aluse on rajanud ja ei suuda lõpetada, hakkavad kõik pealtnägijad teda pilkama:

²⁹Axaṭer ma yebda lsas yeǧǧa-t akken, kra n wid ara t-iẓren ad stehzin fell-as ad inin :

³⁰See mees hakkas ehitama, aga ei suutnud lõpetada!

³⁰argaz-agi yebda lsas ur izmir ad ikemmel lebni.

³¹Või kui keegi kuningas läheb sõtta võitlema teise kuninga vastu, eks ta istu enne maha ja pea nõu, kas ta on võimeline minema kümne tuhandega selle vastu, kes tuleb tema peale kahekümne tuhandega?

³¹Neɣ anwa agellid ara yekkren ad innaɣ d ugellid nniḍen, ur ixeddem ara uqbel leḥsab iwakken ad iẓer ma yezmer ad iqabel s ɛecṛa alaf iɛsekṛiwen win i d-iteddun ɣuṛ-es s ɛecrin alef iɛsekriwen ?

³²Aga kui ta ei ole võimeline, eks ta läkita juba siis, kui teine on alles kaugel, saadikud küsima, mis on vajalik rahuks?

³²Ma iwala ur s-izmir ara, ad iceggeɛ ɣuṛ-es uqbel a d-yaweḍ, iwakken ad ifru yid-es tamsalt s lehna.

³³Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.

³³S wakka, yiwen ur yezmir ad yili d anelmad-iw m'ur yeqbil ara ad yeǧǧ ayen akk yesɛa.

³⁴Sool on küll hea, aga kui soolgi läheb tuimaks, millega seda siis maitsestada?

³⁴Lmelḥ d ayen yelhan, lameɛna ma tṛuḥ-as lbenna-s amek ara s-ț-id-nerr ?

³⁵Ei see kõlba mulda ega sõnnikusse, see visatakse minema. Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!'

³⁵Ur yelhi i wakal, ur yelhi i leɣbaṛ, ilaq kan a t-nḍeggeṛ ɣer beṛṛa. Win yesɛan imeẓẓuɣen isellen, isel-ed !..