1Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.
1Sidna Ɛisa yeṭṭef abrid ɣer tmurt n Yahuda agummaḍ i wasif n Urdun. Nnejmaɛen-d daɣen ɣuṛ-es aṭas n lɣaci. Yebda yesselmad-iten akken yennum.
2Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: 'Kas mees tohib lahutada oma naisest?'
2Ifariziyen qesden-t-id a t-jeṛṛben. Steqsan-t nnan-as : Yeḥlel i wergaz ad yebru i tmeṭṭut-is neɣ ala ?
3Aga tema vastas neile: 'Mida Mooses teil käskis?'
3Yerra-yasen : Acu n lameṛ i wen-d-yeǧǧa Musa ?
4Nemad ütlesid: 'Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada.'
4Nnan-as : Sidna Musa issereḥ-aɣ a nebru i tmeṭṭut-nneɣ ma nefka-yas leɛqed n berru.
5Jeesus ütles aga neile: 'Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,
5Sidna Ɛisa yerra-yasen : ?ef ddemma n wulawen-nwen yeqquṛen i wen-d-yeǧǧa lameṛ-agi.
6aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.
6 Lameɛna di tazwara, Sidi Ṛebbi ixleq-ed argaz ț-țmeṭṭut .
7Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole
7Daymi : Argaz ad yeǧǧ baba-s akk-d yemma-s,iwakken ad iɛic ț-țmeṭṭut-is.
8ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha.
8 Imiren, di sin yid-sen ad uɣalen d yiwet n lǧețța. S wakka, ur llin ara d sin meɛna ad uɣalen d yiwen.
9Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!'
9Ihi, ur feṛqet ara wayen yesdukkel Ṛebbi.
10Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima
10Mi llan deg wexxam, steqsan-t daɣen inelmaden-is ɣef wannect-nni.
11ja Jeesus ütles neile: 'Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,
11Yerra-yasen : Kra win ara yebrun i tmeṭṭut-is yuɣ tayeḍ, ixdeɛ tameṭṭut tamezwarut, yezna.
12ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.'
12Akken daɣen, tameṭṭut ara yebrun i wergaz-is aț-țaɣ wayeḍ, tezna.
13Ja Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid.
13Kra yemdanen wwin-as-d arrac imecṭuḥen iwakken ad yessers ifassen-is fell-asen, meɛna inelmaden țțaran-ten.
14Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: 'Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!
14Mi ten-iwala Sidna Ɛisa, yezɛef fell-asen yenna-yasen : Anfet i warrac a d-asen ɣuṛ-i ! Ur ten-țțarrat ara, axaṭer tagelda n Ṛebbi i wid yellan am nutni.
15Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.'
15A wen-iniɣ tideț : kra win ur neqbil ara tagelda n Ṛebbi am weqcic amecṭuḥ, ur ț-ikeččem ara.
16Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale.
16Imiren issuden-iten, yessers ifassen-is fell-asen, dɣa iburek-iten.
17Ja kui Jeesus läks teele, jooksis keegi tema juurde ja küsis temalt ta ette põlvili heites: 'Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?'
17Akken iteddu Sidna Ɛisa ad iṛuḥ, ataya yiwen ilemẓi yeɣli ɣef tgecrar zdat-es, yenna-yas : A ccix yelhan, d acu ilaqen a t-xedmeɣ iwakken ad sɛuɣ tudert n dayem ?
18Jeesus aga ütles talle: 'Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks - Jumal.
18Sidna Ɛisa yerra-yas : Acuɣeṛ i yi-tsemmaḍ « win yelhan » ? Ulac win yelhan, anagar Ṛebbi weḥd-es.
19Käske sa tead: ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust, ära peta, austa oma isa ja ema!'
19Tessneḍ ccariɛa n Musa : Ur tneqqeḍ ara, ur tzennuḍ ara, ur tețțakṛeḍ ara, ur tețcehhiḍeḍ ara s ẓẓur, ur txeddɛeḍ ( tețḍuṛuḍ ) ara, aț-țqadṛeḍ baba-k d yemma-k.
20Tema aga lausus talle: 'Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest alates.'
20Yerra-yas : A Sidi, ayagi akk xedmeɣ-t seg wasmi lliɣ d ameẓyan.
21Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: 'Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on aare taevas, ning tule järgne mulle!'
21Sidna Ɛisa imuqel-it s leḥnana yenna-yas : Txuṣṣ-ik kan yiwet n lḥaǧa : ṛuḥ, zzenz akk ayen tesɛiḍ, tseddqeḍ-t i imeɣban iwakken aț-țesɛuḍ agerruj deg igenni ; imiren as-ed tbeɛ-iyi-d.
22Noormees kurvastas nende sõnade pärast ja lahkus rõhutuna, sest ta oli suure varanduse omanik.
22Mi gesla ilemẓi-nni i imeslayen n Sidna Ɛisa, yennuɣna. Iṛuḥ s leḥzen axaṭer yesɛa aṭas n cci.
23Ja vaadanud ringi enda ümber, ütles Jeesus oma jüngritele: 'Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!'
23Sidna Ɛisa imuqel wid i s-d-izzin, yenna i inelmaden-is : Acḥal i gewɛeṛ i wid yesɛan cci ad kecmen ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi !
24Aga jüngrid hämmastusid tema sõnade peale. Jeesus aga ütles neile uuesti: 'Lapsed, kui raske on minna Jumala riiki!
24Inelmaden-is dehcen mi slan imeslayen-agi. Sidna Ɛisa yenna-yasen daɣen : Acḥal i gewɛeṛ unekcum ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi a tarwa !
25Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki!'
25Ishel-as i welɣem ad iɛeddi di tiṭ n tissegnit wala i umeṛkanti ad ikcem ɣer tgelda n Sidi Ṛebbi.
26Aga nemad hämmastusid üliväga ja ütlesid üksteisele: 'Ja kes siis võib pääseda?'
26Ayagi issewhem inelmaden akteṛ, qqaṛen wway gar-asen : Ihi, anwa i gzemren ad ițțusellek ?
27Jeesus ütles neile otsa vaadates: 'Inimeste käes on see võimatu, mitte aga Jumala käes, sest Jumala käes on kõik võimalik.'
27Sidna Ɛisa imuqel-iten, yenna yasen : Ayen yellan d lmuḥal i wemdan yeshel i Sidi Ṛebbi, imi Sidi Ṛebbi yezmer i kullec.
28Peetrus hakkas talle rääkima: 'Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle!'
28Buṭrus yenna-yas : Aql-aɣ neǧǧa kullec yerna netbeɛ-ik.
29Jeesus lausus: 'Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast
29Sidna Ɛisa yenna-yasen : A wen-d-iniɣ tideț : win yeǧǧan axxam-is, ayetma-s, yessetma-s, yemma-s, baba-s, arraw-is, tiferkiwin-is ( akal-is ), ɣef ddemma-w akk-d ddemma n ubecceṛ n lexbaṛ n lxiṛ,
30ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.
30a s-d-yețțunefk meyya iberdan akteṛ di lweqt-agi : ixxamen, atmaten, tiyestmatin, tiyemmatin, dderya akk-d tferkiwin meɛna s waṭas n uqehheṛ ; di lweqt i d-iteddun a s-d-tețțunefk tudert n dayem.
31Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.'
31Aṭas seg imezwura ara yuɣalen d ineggura, aṭas seg ineggura ara yuɣalen d imezwura.
32Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:
32Llan leḥḥun iwakken ad alin ɣer temdint n Lquds, Sidna Ɛisa yezwar zdat-nsen. Inelmaden-nni xelɛen, ma d wid i d-itebɛen deffir-sen, ikcem iten lxuf. Sidna Ɛisa yewwi daɣen yid-es tnac-nni n inelmaden, ixebbeṛ- iten s wayen ara yedṛun yid-es.
33'Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
33Yenna-yasen : Atan a nali ɣer temdint n Lquds, Mmi-s n bunadem ad ițwasellem ger ifassen n lmuqedmin imeqqranen d lɛulama, ad ḥekmen fell-as s lmut, a t-sellmen ger ifassen n ikafriwen.
34ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.'
34Ad ḍsen fell-as, a t-ssusfen, a t-wten s ujelkkaḍ, a t-nɣen, m'ara ɛeddin tlata wussan, a d-iḥyu si ger lmegtin.
35Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: 'Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.'
35Yeɛqub d Yuḥenna yellan d arraw n Zabadi qeṛṛben ɣer Sidna Ɛisa nnan-as : A Sidi, nebɣa a ɣ-txedmeḍ ayen akka ara k-d-nessuter.
36Jeesus küsis: 'Mida te tahate, et ma teile teeksin?'
36Yenna-yasen : D acu tebɣam a wen-t-xedmeɣ ?
37Nemad ütlesid talle: 'Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!'
37Nnan-as : Efk-aɣ imukan di lɛaḍima-k, wa ɣer tama-k tayeffust, wa ɣer tama-k taẓelmaṭ.
38Jeesus ütles neile: 'Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?'
38Sidna Ɛisa yenna-yasen : Ur teẓrim ara ayen akka i yi-d tessuturem. Eɛni tzemrem aț-țeswem lkas-agi n lemṛaṛ ara sweɣ ? Neɣ tzemrem a d-tɛeddim seg weɣḍas-agi s wayes ara țwaɣeḍseɣ ?
39Nemad ütlesid talle: 'Võime küll!' Jeesus aga ütles neile: 'Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
39Nnan-as : Ih a Sidi, nezmer. Sidna Ɛisa yenna-yasen : ?-țideț, aț-țeswem lkas-agi n lemṛaṛ ara sweɣ, yernu aț-țɛeddim seg weɣḍas s wayes ara țwaɣeḍseɣ.
40kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.'
40Ma yella d ayen yeɛnan imukan ɣer uyeffus-iw neɣ ɣer uzelmaḍ-iw, mačči deg ufus-iw i gella, meɛna ad țțunefken i wid iwumi țwaheggan.
41Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
41Mi slan i waya, ɛecṛa n inelmaden nniḍen rfan ɣef Yeɛqub akk-d Yuḥenna.
42Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: 'Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
42Sidna Ɛisa yessawel asen yenna-yasen : Twalam ayen iḍeṛṛun di ddunit : wid nețwali d igelliden akk-d d imeqqranen n yegduden țqehhiṛen lɣaci-nsen yerna ḥekkmen fell-asen s ẓẓur !
43Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
43Ur ilaq ara ad yili wannect-a gar-awen. Meɛna win yebɣan ad yili d ameqqran gar-awen ilaq ad yuɣal d aqeddac-nwen.
44ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
44Win yebɣan daɣen amkan amezwaru, ilaq ad yili d aqeddac-nwen meṛṛa.
45sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!'
45Axaṭer Mmi-s n bunadem ur d-yusi ara iwakken ad qedcen fell-as wiyaḍ, meɛna d nețța ara iqedcen fell-asen, yerna ad yefk tudert-is d asfel ɣef waṭas n yemdanen.
46Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.
46Sidna Ɛisa akk-d inelmaden-is wḍen ɣer temdint n Yiriku. Mi d-ffɣen si temdint, ddan-d yid-sen aṭas n lɣaci. Ataya yiwen uderɣal isem-is Baṛtimay mmi-s n Timay, yeqqim ṭṭerf n webrid yessutur tin n Ṛebbi.
47Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: 'Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
47Mi gesla belli d Ɛisa anaṣari i d-iɛeddan, yebda yețɛeggiḍ yeqqaṛ : A Ɛisa, a Mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i !
48Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: 'Taaveti Poeg, halasta minu peale!'
48Aṭas i gețɛeggiḍen fell-as iwakken ad issusem, meɛna nețța yețsuɣu akteṛ yeqqaṛ : A mmi-s n Sidna Dawed, ḥunn fell-i !
49Ja Jeesus ütles seisatades: 'Kutsuge ta siia!' Ja nad kutsusid pimedat: 'Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!'
49Sidna Ɛisa iḥbes yenna : Siwlet-as. Ssawlen-as, nnan-as : Ur țțaggad ara, kker fell-ak, atan yessawel-ak-ed.
50Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
50Aderɣal-nni iḍeggeṛ abeṛnus-is, ijelleb-ed, yusa-d ɣer Sidna Ɛisa.
51Ja Jeesus päris temalt: 'Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?' Aga pime ütles talle: 'Rabbuuni, et ma jälle näeksin!'
51Sidna Ɛisa yenṭeq ɣuṛ-es yenna-yas : D acu tebɣiḍ a k-t-xedmeɣ ? Aderɣal-nni yenna-yas : A Sidi, bɣiɣ a yi-d-yuɣal yeẓri.
52Ja Jeesus ütles talle: 'Mine, sinu usk on su päästnud!' Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.
52Dɣa Sidna Ɛisa yenna-yas : Ṛuḥ, liman-ik isellek-ik. Imiren kan, yuɣal-it-id yeẓri, yetḍfer Sidna Ɛisa deg webrid.