1Ja nad tulid järve vastaskaldale gerasalaste maale.
1Usan-d seg ugemmaḍ n lebḥeṛ ɣer tmurt n ijiṛaziyen.
2Ja kohe, kui Jeesus oli paadist välja astunud, tuli talle vastu hauakambritest tulnud rüveda vaimuga inimene,
2Akken kan i d-yers Sidna Ɛisa si teflukt, ataya yiwen wergaz yezdeɣ uṛuḥani, yeffeɣ-ed si tjebbant iteddu-d ɣuṛ-es.
3kelle eluase oli hauakambrites ja keda keegi polnud iial saanud isegi ahelatega kinni pidada,
3Yezdeɣ ger iẓekwan, yiwen ur izmir a t-yarez ula s ssnesla
4sest meest oli küll korduvalt pandud jalaraudu ja ahelaisse, aga iga kord oli ta rebinud katki kõik ahelad oma küljest ja purustanud jalarauad, ning keegi ei suutnud teda taltsutada.
4axaṭer acḥal d abrid i t-qqnen s ixelxalen n wuzzal deg iḍaṛṛen, s ssnasel deg ifassen, meɛna yesseɣṛas-iten akk, daymi ur yezmir yiwen a t-iṭṭef.
5Ööd ja päevad läbi viibis ta haudades ja mägedel, karjus ja tagus end kividega.
5Iḍ d wass nețța deg uneẓruf, yețɛeggiḍ, ijerreḥ iman-is s iblaḍen.
6Ja nähes kaugelt Jeesust, jooksis ta ja kummardas tema ette maha
6Mi gwala Sidna Ɛisa si lebɛid, yuzzel-ed yeɣli ɣef tgecrar zdat-es.
7ja kisendas valju häälega: 'Mis on mul sinuga asja, Jeesus, kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind Jumala nimel, ära piina mind!'
7Iɛeggeḍ s lǧehd : D acu i tebɣiḍ ɣuṛ-i a Ɛisa, a mmi-s n Ṛebbi ɛlayen ? Di leɛnaya-k, ɣef wudem n Ṛebbi ur iyi-țɛețțib ara !
8Sest Jeesus ütles talle: 'Rüve vaim, mine sellest inimesest ära!'
8Axaṭer Sidna Ɛisa yeqqaṛ-as : Effeɣ seg umdan-agi ay aṛuḥani !
9Ja Jeesus küsis temalt: 'Mis su nimi on?' Ja ta ütles talle:
9Yesteqsa-t yenna-yas : Isem-ik ? Yerra-yas-d : Isem-iw tarbaɛt, axaṭer deg waṭas yid-nneɣ i nella.
10'Leegion on mu nimi, sest meid on palju.' Ja ta palus Jeesust väga, et ta ei saadaks neid välja sealt maalt.
10Dɣa țḥellilen deg-s rennun iwakken ur ten-yessufuɣ ara si tmurt-nni.
11Aga seal oli mäe peal suur seakari söömas.
11Yuɣ lḥal tella dinna yiwet n tqeḍɛit n yilfan kessen ;
12Ja nad palusid teda: 'Saada meid sigadesse, et me läheksime nendesse!'
12ḥellelent nnan-as : Di leɛnaya-k, ǧǧaɣ a nekcem deg yilfan-agi .
13Ja Jeesus andis neile loa. Ja kui rüvedad vaimud olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve - neid oli ligi kaks tuhat - ning uppus järves.
13Iserreḥ-asen, dɣa ffɣen seg wergaz-nni, kecmen deg ilfan-nni, imiren grarben seg wedrar ɣer lebḥeṛ, llan deg wazal n walfin yid-sen, ɣeṛqen meṛṛa.
14Ja seakarjused põgenesid ning teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.
14Wid ikessen ilfan-nni rewlen, ssawḍen lexbaṛ ɣer temdint akk-d tudrin dɣa lɣaci ṛuḥen-d ad walin ayen yedṛan.
15Ja nad astusid Jeesuse juurde ja nägid kurjast vaimust vaevatut, kelles oli olnud Leegion, istuvat rõivastatult ja selge aruga, ja nad lõid kartma.
15Mi d-wwḍen ɣer Sidna Ɛisa, walan win akken tezdeɣ terbaɛt n iṛuḥaniyen yeqqim, yelsa llebsa, yuɣal-ed ɣer leɛqel-is ; imiren ikcem-iten lxuf.
16Ja pealtnägijad jutustasid neile, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatuga, ja samuti sigadest.
16Wid i gḥeḍren ḥekkun-d i wiyaḍ ayen yedṛan d win yețwazedɣen akk-d țqeḍɛit-nni n yilfan.
17Ja nad hakkasid Jeesust paluma, et ta läheks ära nende paikkonnast.
17Imiren bdan țḥellilen Sidna Ɛisa ad iffeɣ si tmurt-nsen.
18Ja kui Jeesus oli paati astumas, siis mees, kes oli olnud kurjast vaimust vaevatud, palus, et ta võiks jääda temaga.
18Akken iteddu Sidna Ɛisa ad yali ɣef teflukt, win akken yellan yețwazdeɣ yețḥellil deg-s yeqqaṛ-as : Di leɛnaya-k eǧǧ-iyi ad dduɣ yid-ek.
19Ent Jeesus ei lasknud teda jääda, vaid ütles talle: 'Mine koju omade juurde ja kuuluta neile, mida kõike Issand sulle on teinud ja et ta sinu peale on halastanud!'
19Lameɛna Sidna Ɛisa yugi, yenna-yas : Uɣal ɣer wexxam-ik d leḥbab-ik, teḥkuḍ-asen ayen i k-ixdem Sidi Ṛebbi.
20Ja mees läks ja hakkas Kümnelinnamaal kuulutama, mida kõike Jeesus talle oli teinud, ja kõik panid seda imeks.
20Iṛuḥ, yebda yețberriḥ di ɛecṛa n temdinin-nni ayen akk i s-yexdem Sidna Ɛisa. Kra win i s-yeslan yetɛeǧǧeb.
21Ja kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres.
21Sidna Ɛisa yuɣal s teflukt ɣer ugemmaḍ n lebḥeṛ. Innejmaɛ-ed daɣen lɣaci ɣuṛ-es mi gella rrif n lebḥeṛ.
22Ja tuli üks sünagoogi ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha
22Yiwen seg lecyux n lǧameɛ, isem-is Jayṛus, akken i gwala Sidna Ɛisa, yeɣli ɣer iḍaṛṛen-is,
23ja palus teda väga: 'Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!'
23ițḥellil deg-s irennu, yeqqaṛ-as : A Sidi, di leɛnaya-k ! Yelli tețmețțat, ddu-d yid-i ssers ifassen-ik fell-as iwakken aț-țeslek, ur tețmețțat ara !
24Ja Jeesus läks temaga.Ja suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber.
24Sidna Ɛisa iṛuḥ yid-es. Aṭas n lɣaci i t-itebɛen, ḥerṣen-t si mkul tama.
25Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves
25Tella dinna yiwet n tmeṭṭut tehlek, tnac iseggasen nețțat tețțazal d idammen.
26ning palju saanud kannatada arstide käes ja ära kulutanud kõik, mis tal oli, ega olnud saanud mingit abi, vaid pigem oli ta tõbi läinud halvemaks,
26Tenɛețțab aṭas ger ifassen n ṭṭeba, texṣeṛ ayen akk i tesɛa, meɛna ur teḥli ara, terna tenṭer akteṛ.
27olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube,
27Mi tesla heddṛen ɣef Sidna Ɛisa , tṛuḥ-ed deffir-es ger lɣaci, tennul ajellab-is.
28sest ta ütles: 'Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!'
28Axaṭer teqqaṛ deg iman-is : ma nnuleɣ ulamma d icuḍaḍ n ubeṛnus-is, ad ḥluɣ.
29Ja kohe kuivas ta vereläte ja ta tundis oma ihus, et ta oli paranenud sellest hädast.
29Imiren kan ḥebsen idammen-nni, tḥulfa ( tḥuss ) i yiman-is teḥla seg waṭan-is.
30Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: 'Kes puudutas mu rõivaid?'
30Di teswiɛt-nni Sidna Ɛisa iḥuss i yiwet n tezmert teffeɣ seg-s. Yezzi ɣer lɣaci-nni yenna : Anwa i d-innulen ajellab-iw ?
31Ja ta jüngrid ütlesid talle: 'Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: 'Kes puudutas mind?'!'
31Inelmaden-is rran-as : Aql-ik ger lɣaci ḥeṛsen-k-id si mkul tama, teqqaṛeḍ anwa i yi-d innulen ?
32Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud.
32Nețța yețmuqul di lɣaci i s-d yezzin iwakken ad iwali tameṭṭut-nni.
33Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.
33Tameṭṭut-nni, mi twala ayen yedṛan yid-es texleɛ, tețțergigi ; tṛuḥ-ed teɣli ɣer iḍaṛṛen n Sidna Ɛisa tenna-yas akk tideț.
34Jeesus lausus aga talle: 'Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!'
34Yenna-yas : A yell-i, d liman-im i kkem-yesseḥlan ; ṛuḥ di lehna, aql-ikkem teṣfiḍ si lehlak-im.
35Kui ta alles kõneles, tuldi sünagoogi ülema poolt ja öeldi: 'Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat tülitad!'
35Mazal-it yețmeslay, a ten-aya usan-d kra yergazen seg wexxam n Jayṛus ccix-nni n lǧameɛ, nnan-as : Yelli-k temmut, ur țɛețțib ara Sidna Ɛisa.
36Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles sünagoogi ülemale: 'Ära karda, usu ainult!'
36Lameɛna Sidna Ɛisa mi gesla i imeslayen-nni, yenna i ccix-nni : Ur țțaggad ara, amen kan !
37Ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.
37Ur yeǧǧi yiwen ad yeddu yid-es anagar Buṭrus, Yeɛqub akk-d gma-s Yuḥenna.
38Ja nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid
38Mi wwḍen ɣer wexxam n ccix-nni n lǧameɛ, Sidna Ɛisa yufa lɣaci yenhewwal, țrun, țmeǧǧiden.
39ja sisse astudes ütles ta neile: 'Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!'
39Yekcem ɣer wexxam yenna-yasen : Iwacu lehwel d imeṭṭawen-agi ? Taqcict ur temmut ara, teṭṭes kan.
40Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps.
40Stehzayen fell-as. Dɣa yessufeɣ iten akk, yewwi imawlan n teqcict-nni akk-d tlata-nni inelmaden, yekcem ɣer texxamt anda tella teqcict-nni ;
41Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: 'Talita kuum!' See on tõlkes: 'Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!'
41yeṭṭef afus n teqcict-nni yenna-yas : Talita, qumi ! (Yeɛni : « A taqcict, ekker ! »)
42Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane. Ja nad hämmastusid üliväga.
42Imiren kan, tekker-ed teqcict-nni tebda tleḥḥu. Fell-as tnac iseggasen. Wid yellan dinna xelɛen tɛeǧǧben deg wayen walan.
43Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
43Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayen yedṛan ; dɣa yenna-yasen : Fket-as aț-țečč.