¹Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,

¹Ifariziyen d kra lɛulama n ccariɛa i d-yusan si temdint n Lquds, nnejmaɛen-d ɣer Sidna Ɛisa.

²nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.

²Walan kra seg inelmaden-is tețțen aɣṛum mbla ma ssarden ifassen-nsen, akken tella di lɛadda-nsen.

³Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.

³Axaṭer ifariziyen akk-d wat Isṛail ur tețțen ara uqbel ad ssirden ifassen-nsen, imi ṭṭfen di lɛadda n lejdud-nsen.

⁴Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.

⁴M'ara d-uɣalen si ssuq, ur tețțen ara alamma uɣen luḍu. ?ṭfen daɣen deg waṭas n lɛaddat nniḍen : tarda n yeqbac, n tbuqalin, akk-d lḥilat meṛṛa n nnḥas.

⁵Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: 'Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?'

⁵Ifariziyen d lɛulama steqsan-t, nnan-as : Acuɣer inelmaden-ik ur ṭṭifen ara di lɛaddat i ɣ-d-ǧǧan lejdud nneɣ, atan tețțen s ifassen yumsen ?

⁶Aga Jeesus ütles neile: 'Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: 'See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.

⁶Yerra-yasen : Ay at sin wudmawen ! Fell-awen i d-yura nnbi Iceɛya mi d-yenna : Lǧil-agi țɛebbiden-iyi s yimi-nsen kan, lameɛna deg ulawen-nsen beɛden fell-i aṭas.

⁷Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.'

⁷ Aɛebbed-agi i yi-țɛebbiden ur yesɛi ara lqima, imi ayen sselmaden mačči s ɣuṛ-i i d-yekka meɛna d lɛaddat n yemdanen kan.

⁸Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.'

⁸Tețțaǧǧam lumuṛat i d-yefka Sidi Ṛebbi akken aț-țtebɛem leɛwayed n yemdanen .

⁹Ja Jeesus ütles neile: 'Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!

⁹Sidna Ɛisa yenna daɣen : Tețțarram di ṭṭerf lumuṛ n Ṛebbi, iwakken aț-țeṭṭfem di leɛwayed-nwen.

¹⁰Mooses ütles ju: 'Austa oma isa ja oma ema!' ja 'Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!',

¹⁰Axaṭer Musa yenna-d qadeṛ baba-k d yemma-k. Yenna-d daɣen : Win ara ineɛlen baba-s d yemma-s, ad ițwaḥkem fell-as s lmut.

¹¹teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: 'Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban', see tähendab: templile pühendatud ohvriand,

¹¹Ma d kunwi tesselmadem belli yezmer yiwen ad yini i baba-s neɣ i yemma-s : « Ayen s wacu ilaq a kkun-refdeɣ, fkiɣ-t d lqeṛban, ( yeɛni d lweɛda i Ṛebbi ). »

¹²siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,

¹²S wakka tserrḥem-as ur yețɛawan ara imawlan-is.

¹³muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.'

¹³Atah wamek i tețbeddilem awal n Ṛebbi s lɛaddat-nwen yerna aṭas n temsalin nniḍen i txeddmem am tigi.

¹⁴Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: 'Kuulge mind kõik ja mõistke!

¹⁴Yessawel daɣen i lɣaci yenna yasen : Smeḥset-iyi-d akk, tfehmem :

¹⁵Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.

¹⁵Mačči d ayen ikečmen ɣer daxel n wemdan ara t-yesneǧsen, meɛna d ayen i d-ițeffɣen seg ul-is.

¹⁶[Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]'

¹⁶Ma tesɛam imeẓẓuɣen isellen, slet-ed !

¹⁷Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.

¹⁷Mi geǧǧa lɣaci-nni, yekcem ɣer yiwen wexxam, inelmaden-is ssutren as a sen-d-issefhem lemtel nni.

¹⁸Ja tema ütles neile: 'Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,

¹⁸Yenna-yasen : Eɛni ula d kunwi ur tefhimem ara ayen bɣiɣ a wen-t-id-iniɣ ? Ur teẓrim ara belli mačči d ayen i gkeččmen ɣer daxel n wemdan i t-yessenǧasen ?

¹⁹sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?' Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.

¹⁹Axaṭer ayagi ur ikeččem ara ɣer wul-is, meɛna ɣer uɛebbuḍ-is, dɣa ad ițwadeggeṛ ɣer beṛṛa. S wakka, i gesseḥlel Sidna Ɛisa yal lqut.

²⁰Aga ta ütles: 'Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,

²⁰Yerna yenna : D ayen i d-ițeffɣen seg wemdan i t-yessenǧasen.

²¹sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,

²¹Axaṭer si zdaxel n wul-is i d-țeffɣen yir ixemmimen : asefsed, tukerḍa, timegṛaḍ,

²²abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -

²²zzna, yir ccehwat, cceṛ, tiḥila, lexdeɛ, tismin, lekfeṛ, zzux, d wayen akk yellan d lehbala.

²³kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.'

²³Ayagi akk ițeffeɣ-ed seg ul n wemdan yessenǧas-it.

²⁴Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,

²⁴Sidna Ɛisa iṛuḥ syenna ɣer leǧwahi n temdint n ?ur. Yekcem ɣer yiwen wexxam. Ur yebɣi ara a t-ẓren medden anda yella, lameɛna ur yezmir ara ad iffer fell-asen.

²⁵sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.

²⁵?-țideț, akken kan yewweḍ, ațaya yiwet n tmeṭṭut yesɛan yelli-s izdeɣ-iț uṛuḥani ; tesla s Sidna Ɛisa dɣa tusa-d teɣli ɣer idaṛṛen-is.

²⁶Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.

²⁶Tameṭṭut-agi ț-țagrikit, tusa-d si leǧwahi yellan ger tmurt n Surya d Finisya. Tessuter-as ad issufeɣ aṛuḥani izedɣen yelli-s.

²⁷Ja Jeesus ütles talle: 'Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!'

²⁷Sidna Ɛisa yenna-yas : Eǧǧ uqbel arrac n wexxam ad ṛwun, axaṭer ur ilaq ara a nḍeggeṛ aɣṛum n warrac i yeqjan imecṭaḥ.

²⁸Naine aga vastas talle: 'Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!'

²⁸Terra-yas : Ih a Sidi, meɛna iqjan imecṭaḥ ddaw ṭṭabla, tețțen tifețțitin iɣellin i warrac.

²⁹Ja Jeesus ütles talle: 'Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!'

²⁹Imiren yenna-yas : ?ef wawal-agi i d-tenniḍ, ṛuḥ, yelli-m yeffeɣ-iț uṛuḥani.

³⁰Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.

³⁰Mi tewweḍ ɣer wexxam-is, tufa yelli-s teḍleq ɣef wussu, yeffeɣ-iț uṛuḥani.

³¹Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

³¹Sidna Ɛisa iṛuḥ si lǧiha n temdint n ?ur, iɛedda-d ɣef temdint n Sidun, yezger tamurt n ɛecṛa-nni n temdinin i deg llant ɛecṛa temdinin-nni, yewweḍ ɣer lebḥeṛ n Jlili.

³²Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

³²Wwin-as-d yiwen wergaz d aɛeẓẓug, d ameqmaq ; ḥellelen-t iwakken ad issers afus-is fell-as.

³³Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt

³³Sidna Ɛisa yewwi-t yid-es, issebɛed-it ɣef lɣaci ; mi gessekcem iḍuḍan-is deg imeẓẓuɣen n wergaz nni, idhen iḍuḍan-is s imetman, yennul-as iles-is yis-sen,

³⁴ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: 'Effata!', see on 'Avane!'

³⁴dɣa yerfed allen-is ɣer igenni, yerra-d nnehta yenna : Effataḥ ! (Yeɛni : eldi )

³⁵ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

³⁵Imiren kan, imeẓẓuɣen-is ldin, iles-is iserreḥ, yebda yețmeslay akken ilaq.

³⁶Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

³⁶Sidna Ɛisa iweṣṣa-ten ur țɛawaden i yiwen ayagi ; meɛna simmal yețweṣṣi deg-sen, simmal nutni țberriḥen lexbaṛ.

³⁷Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: 'Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!'

³⁷Lɣaci wehmen, tɛeǧǧben deg wayen ixeddem, qqaṛen-as : Ayen ixeddem akk igerrez ; yețțarra-d ula ț-țimesliwt i iɛeẓẓugen yessenṭaq-ed ula d igugamen !